Kümme olulist küsimust mida täna õhtul KOV valimistel jälgida. Põnevamad duellid üle Eesti.
Kümne kuuga uus Savisaar? Kas Reformierakonna vana kaardivägi veab Tallinnas välja? Kui pikk pink on EKREl tegelikult? Kas noored tulevad valima ja kuidas mõjutab haldusreform valimisaktiivsust? Loe lähemalt:
Valimisvaatluse liikmed Priit Kallakas ja Riho Kangur koostöös Tartu ülikooli statistilise matemaatika doktorandi Kaur Lumistega leidsid põhjaliku analüüsi järel, et valimisnimekirjade pikkusel on teatud maani tugev ja positiivne mõju valimistulemusele, kuid pikkade nimekirjade ihalus valimisedu ei taga. Uurimuse käigus selgus, et kohalikel valimistel on edukad just need erakonnad, mille häälesaak on kogunenud suuremate häälemagnetite taha, mitte need, millel hääled jaotuvad ühtlasemalt kõigi kandidaatide vahel.
Rio olümpiakuul toimus sportlikku, suurel osal juhtudel küll mitte spordimehelikku madistamist ka mujal maailmas. USA presidendivalimisteni on jäänud napilt üle kahe kuu ja augustikuu põhjal on kahe suurema partei kandidaatide suurimaks rivaaliks isik, keda nad näevad peeglisse vaadates. Tai referendum tsementeeris uute volitustega sõjaväe võimu, aga demonstreeris ka selgelt lõhesid ühiskonnas. Lõuna-Aafrika Vabariigi kohalikud valimised andsid märku valitsuspartei Aafrika Kongressi murenevast võimust ja presidendivalimised Zambias, São Tomél ja Príncipel ning Gabonis möödusid rahutult.
Sotsialistide allajäämist Prantsusmaa departemangude valimistel ekspresident Nicolas „Sarko“ Sarkozy juhitud konservatiividele (UMP) ja Marine Le Peni Front Nationalile (FN) oli oodata. Küsitlustega võrreldes võiks esimeses voorus saadud 21-protsendise toetuse kohta öelda, hea, et hullemini ei läinud.
Rekordiline 25-protsendine häältesaak võib Le Peni näole küll laia naeratuse vedada, ent teiseks jäämine lisab hammasteritta ikkagi väikese mooniseemne. Arvamusküsitlused pakkusid FN-ile esikohta, seda umbes viis protsendipunkti kõrgema numbriga ja napilt UMP ees. Lisaks nähti, et esikoht oleks tugevdanud ka tema kampaania vundamenti 2017. aasta presidendivalimisteks.
Valimisvaatluse loomisel seadsime endale eesmärgi, et keskendume peamiselt laias maailmas peetavatele parlamendi- ja presidendivalimistele. Samas pühapäeval peetud Kosovo kohalikud valimised mõjutavad laiemalt ilmselt ka Euroopa Liidu tulevikku ja väärivad seega erandi tegemist vaatlusobjektiks võtmisel.
Valimiste peaküsimus ei olnud kes võidab, vaid kas vähemuses elavad serblased tunnustavad Kosovo valitsust kui legitiimset, valimisi korraldavat võimu? Tegemist oli esimeste valimistega pärast Kosovo iseseisvumist 2008. aastal, millest Kosovo serblased said osa võtta.
Eestis on kindlasti palju neid, kes sooviksid korraldada rahvahääletuse, et kutsuda tagasi Savisaar, Kruuse, Kivimägi või mõni teine omavalitsusjuht. Õnneks või kahjuks imperatiivset mandaati Eestis ei rakendata, seega võivad eesti poliitikud pärast edukaid kohaliku omavalitsuse valimisi tunda oma positsiooni esinduskogus, aga ka linna- ning vallavalitsustes, vägagi turvalisena.
Soojendusetendus saksa parlamendivalimistele toimus nädalavahetusel Baierimaal. Ülekaaluka võidu ja absoluutse enamuse pistis kotti Merkeli CDU sõsarerakond CSU saades 48% häältest. Kuid pühapäeva õhtune joovastus oli paljude Merkeli toetajate jaoks esmaspäeva hommikuks asendunud ebameeldiva tuikega peas. Näidatud toetus peaks küll andma enesekindlust nädalvahetuse parlamendivalimisteks, kuid nädal on piisavalt pikk aeg, et korduvalt valimistulemusi üle analüüsida ja ka tonte hakata nägema.
Copyright © 2013-2021 | Valimisvaatlus