Eesti
Eesti
Eesti
EP2019: Prognoosid lubavad langust kahele suurimale ja tõusu liberaalidele, euroskeptikutele ja populistidele
Eesti meedia läheb iga kuu kaks korda kihevile, siis kui uuringufirmad avalikustavad erakondade toetused. Täna, kui Euroopa Parlamendi valimisteni (EP) jääb mõni päev vähem kui viis kuud, vaatame, milliseks kujuneks hetke-eelistuste kohaselt EP koosseis.
Kokkuvõtteks, kahe suurima fraktsiooni Rahvapartei (EPP) ja sotsiaaldemokraatide (S&D) esindatus langeks kolinal allapoole. Liberaalid (ALDE), euroskeptikud ja populistid (ECR, EFDD ja ENF) tugevneksid kohtade arvult, aga huvitavam on näha, kuidas nende fraktsioonide sisesed jõujooned peale valimisi välja kujunevad. Rohelised ja vasakpoolsed (GUE/NGL) jääksid laias laastus samale positsioonile, kus nad on praegu.
Eesti
Kas pooled Eesti Euroopa Parlamendi kohad jäävad kevadel tühjaks?
Järgmise aasta aprillis võib Eesti poliitmaastikul kujuneda eriskummaline olukord, kus pooled Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete toolidest jäävad ajutiselt tühjaks, kuna ükski Brüsselisse valitud poliitik ei soovi sinna tööle minna. Paradoksaalne situatsioon võib tekkida seetõttu, et praegused Euroopa Parlamendi liikmed ja nende potentsiaalsed asendusliikmed, kes osutuvad ka 3. märtsil toimuvatel riigikogu valimistel valituks, ei söanda oma sissetuleku ja töökohaga riskida ning riigikogu mandaadist loobuda.
Eesti
Noorte kadu parteidest on ühiskondlik mure
Erakondade liikmeskond peegeldab üsna hästi valijaskonda, kelle hääli parteid soovivad püüda. Sõltuvalt erakondade sisereeglitest saavad liikmed vähemal või rohkemal määral juhtkonda valida, aktiivsemad neist osalevad ka valimisprogrammide väljatöötamisel. Seeläbi mõjutavad parteis esindatud huvigrupid ja ealine koosseis nii erakondade programmiliste seisukohtade kujundamist kui ka nende avalikku nägu.
Eesti
Poliitikavälised funktsioonid kaotanud parteisid tabab liikmete äravool
Sarnaselt üldise rahvastikukriisiga, seisavad pea kõik Eesti erakonnad silmitsi liikmeskonna langusega. Alates 2015. aasta algusest selle aasta märtsini on Eesti erakondadega liitunud 5222 inimest, kuid samal ajal on lahkunud 6552 liiget, kellest 674 lahkumisavalduse kirjutajat otsustas siiski jätkata poliitilist tegevust mõnes teises parteis. Ainsatena jätkavad veel kasvamist 14 850 liikmega Eesti suurim erakond Keskerakond ja 8350 liikmega EKRE, kuid seda eeskätt eakamate inimeste toel ehk teisisõnu, mõlemad parteid jätkavad nagu Eesti elanikkondki vananemist. EKRE puhul on sobiv lisada, et liikmeskonda pigem taastatakse, kuna hetkel jäädakse veel tuhandete liikmete võrra maha Rahvaliidu kuldaegade mastaabist.
Eesti
Kümme olulist küsimust, mida täna õhtul jälgida
Kümme olulist küsimust mida täna õhtul KOV valimistel jälgida. Põnevamad duellid üle Eesti.
Kümne kuuga uus Savisaar? Kas Reformierakonna vana kaardivägi veab Tallinnas välja? Kui pikk pink on EKREl tegelikult? Kas noored tulevad valima ja kuidas mõjutab haldusreform valimisaktiivsust? Loe lähemalt:
Eesti
Pikemad valimisnimekirjad ei taga valimisedu
Valimisvaatluse liikmed Priit Kallakas ja Riho Kangur koostöös Tartu ülikooli statistilise matemaatika doktorandi Kaur Lumistega leidsid põhjaliku analüüsi järel, et valimisnimekirjade pikkusel on teatud maani tugev ja positiivne mõju valimistulemusele, kuid pikkade nimekirjade ihalus valimisedu ei taga. Uurimuse käigus selgus, et kohalikel valimistel on edukad just need erakonnad, mille häälesaak on kogunenud suuremate häälemagnetite taha, mitte need, millel hääled jaotuvad ühtlasemalt kõigi kandidaatide vahel.
Eesti
Eesti
Eesti erakondade liikmeskonnad on saavutanud lae
Esmaspäevane Eesti Päevaleht andis ülevaate, kuidas on suuremate erakondade liikmeskonnad kasvanud alates viimastest riigikogu valimistest. Leht on teinud ära küllaltki mahuka andmetöötluse, mida täiendan oma andmetega veelgi. Ehkki parteiliikmete koguarv on kasvanud viimase 15 aastaga 32 000 inimese võrra ja kokku kuulub Eesti erakondadesse rohkem kui poolsada tuhat inimest, on uute parteilaste juurdevool erakondadesse pidurdunud ja pigem näeb juba erakondade kahanemise märke. Kui 2013. aastal liitus Eestis erakondadega 5271 inimest, siis aastal 2015 oli neid, kes soovisid mõnda erakonda astuda, vaid 1275.
Eesti