No Picture
Euroopa

Põnev heitlus Poola presidendivalimiste teises voorus

24. mai 2015

Bronisław Komorowski kaotus Poola presidendivalimiste esimeses voorus oli üllatus, mida ei ennustatud ette ühegi küsitluse põhjal. Kuigi enne pühapäevast teist vooru võiks ametisoleva presidendi võimalusi seis uuesti enda kasuks ümber pöörata paremaks hinnata, kui Andrzej Dudal, on Komorowski varasem enesekindlus oluliselt kahanenud.

Selles valguses oligi esimese vooru kõige olulisem tulemus arusaamine, et valimiseelsete küsitluste usaldusväärsus on sarnaselt mitmele teisele riigile – näiteks Ühendkuningriigid ja Iisrael – tuntavalt kukkunud.

No Picture
Euroopa

Prelüüd parlamendivalimistele ehk presidendivalimised Poolas

10. mai 2015

Chopini sünnimaa, Poola presidendivalimised on eelmänguks oktoobrikuistele parlamendivalimistele, kus kaks suurimat parteid üritavad üksteist enda kannult maha raputada ja väiksemad punnitavad, et oma toetus jälle ülesmäge liikuma saada. See peegeldub, nii kahe suurima erakonna teemades, millel on vähe tegemist presidendi reaalsete volitustega, kui vasaku poole meeleheitlikes püüetes leida uusi nägusid, kes valijate usaldust võidaks. Pühapäeval Poolas toimuv presidendivalimiste esimene voor on märkimisväärne vähemalt kahel põhjusel. Esimene ja tänasel päeval vähemolulisem põhjus on institutsiooni enda roll. Paberil polegi Eesti ja Poola presidentide volituste vahel suurt erinevust, kuid tänu otsevalimistel saadud mandaadile on Poola presidendi motivatsioon seadusloomesse vetode abile sekkuda tunduvalt kõrgem ning ajaloos on seda ka aktiivsemalt kasutatud. Lisaks, kui Poola president on juba otsustanud veto välja käia, nõuab selle ümberlükkamine Poola parlamendi alamkojalt kolme viiendiku suurust enamust. Teine põhjus on kindlasti olulisem. 2014. aasta mai lõpus Euroopa Parlamendi valimistega alanud valimiste maratonis – novembris peeti ka kohaliku tasandi valimisi – on presidendivalimised viimaseks vahefinišiks enne oktoobris aset leidvat finaali, parlamendivalimisi. Sügisesed parlamendivalimised on ka üks usutavamatest põhjustest, miks on valimistel üles seatud koguni 12 kandidaati. Tavaolukorras polekski number just üleliia kõrge, aga pühapäevastel valimistel on reaalne võidulootus vaid kahel kandidaadil. Ülejäänute jaoks tähendab see, et eesmärgid on pigem mujale seatud. Komorowski ja teised Sügiseste valimiste ootuses peegeldavad ka presidendivalimised kahe suurima erakonna Kodanike Platvormi (Platforma Obywatelska – PO) ja Seaduse ja Õigluse (Prawo i Sprawiedliwość – PiS) vastasseisu. PO on enda toetuse seadnud ametisoleva presidendi Bronisław Komorowski taha ja võib selle valiku üle päris rahul olla. Rahva toetus Komorowskile oli kõrge enne valimiskampaaniat ja on jäänud püsima ligi 40 protsendi juures ja konkurentidel pole talle palju vastu panna. Selles, et toetus pole kõrgem, võib Komorowski vaid ennast süüdistada, alustades kampaaniat kaugelt liiga hilja ja võttes oma võitu liiga iseenesestmõistetavana. Ülejäänud kandidaadid on kas inimesed, kes enne valimisi olid avalikkuse jaoks praktiliselt tundmatud või piisavalt vastuolulised tegelased, kes ka parima tahtmise juures ei suudaks üle mõne protsendi toetusest koguda. Neist märkimisväärt on veel viis. PiSi kandidaadiks on 43-aastane europarlamendi liige Andrzej Duda. Algul oodati, et kandideeriks partei liider Jarosław Kaczyński ise, aga vana rebane teab piisavalt hästi, et toetajate arvuga võrreldavalt on ka neid, kes eales tema poolt ei hääletaks. Duda jääb enne valimisi küll Komorowskist ligikaudu kümne protsendipunktiga maha, aga juba on ta kutsunud enda poolt teises voorus hääletama Paweł Kukize toetajaid. Pole muidugi kindel, kas ka sellest piisaks. Kuigi Kaczyński ei esine Dudaga mitte ühelgi samal üritusel, on kuvand Dudast, kui erakonnajuhi käpiknukust, visa kaduma. Kahe suure järel ongi kolmandaks numbriks erakonnaväline ja süsteemivastane rokkbändi Pierszy ehk eesti keeli Rinnad 51-aastane laulja Paweł Kukiz. Kukize peamiseks lubaduseks on muuta valimissüsteemi ja üleüldse keerata 25-aastase iseseisvuse jooksul loodud senini riigisüsteem pea peale. Pole ka ime, et Kukiz on kõige populaarsem kandidaat alla 25-aastaste hulgas ja Komorowski järel napilt teine 25-35-aastaste hulgas. Kukizest rääkides ei saa kõrvale jätta veel üht omapärast süsteemivastast kuju. Järjekordne europarlamendi liige Janusz Korwin-Mikke (72), kes esindab endanimelist erakonda KORWIN. Laiemat tuntust on ta kogunud pigem küll oma naiste- kui süsteemivastasusega ja eks seegi aitab selgitada, miks

No Picture
Euroopa

Suurbritannia valimised: võimalikud tantsupartnerid

7. mai 2015

Valimiste eel on mõned parteid juba teada andnud, milliseid liite soovitakse ja milliseid välditakse. Ehkki nii konservatiivid kui leiboristid on välja öelnud, et valimisi minnakse võitma täispanga peale, mis tähendab parlamendienamust, siis tegelikkuses jälgivad ka nemad küsitlusi erakordse tähelepanelikkuse ning realistlikku kalkuleerimist silmas pidades. Siiski, seni on suurparteid laias laastus hoidunud avalikult spekuleerimast võimalikke koalitsioone.

Liberaaldemokraadid on välja öelnud, et peavad kõnelusi esmalt võitjaerakonnaga. Samas on libdemide juht Nick Clegg sisuliselt välistanud võimaluse jagada valitsust Suurbritannia Iseseisvusparteiga (UKIP).

No Picture
Euroopa

Suurbritannia valimised: parteide esinumbritest

7. mai 2015

Liialdamata võib öelda, et ülipõnevat valimispäeva on paslik alustada põgusa ülevaatega parteide esinumbritest, kelle hulgast võib leida üsnagi värvikaid isiksusi. Mõistagi teatakse väljaspool Suurbritanniat praegustest parteijuhtidest enim Konservatiivse Partei liidrit ja ametisolevat peaministrit David Cameroni. Talle järgneb loogiliselt opositsiooniliste leiboristide esinumber Ed Miliband.

Interdistsiplinaarse filosoofia-, poliitika- ja majanduskraadi Oxfordist omandanud Cameroni tõus poliitikasse oli üllatavalt kiire. Esmalt valiti ta parlamenti 2001. aastal Oxfordshire’ krahvkonnas Witney ringkonnast ning kiire tõus noorusliku ja mõõduka konservatiivi kuvandiga andis talle vaid neli aastat hiljem karjääriredelil väga kõrge koha parteijuhina.

No Picture
Euroopa

Suurbritannia valimised on ennustamatu loterii

4. mai 2015

Suurbritannia 2015. aasta üldvalimised tõotavad politoloogide jaoks tulla ühed põnevamad läbi aegade, eelkõige täieliku ennustamatuse tõttu – võitja võib olla emb-kumb suurparteidest, koalitsioone ja võimujagamisleppeid on mitu ning välistatud ei ole seegi, et järjekordse koalitsioonivalitsuse väljavaate ees seistes võivad britid tulla veel sel aastal erakorraliselt parlamenti uuesti valima.

Suurbritannia – Inglismaa, Šotimaa ja Wales – pluss Põhja-Iirimaa on jaotatud 650 valimisringkonda, millest igaüks saadab Westminsterisse ühe parlamendisaadiku. Kuna viimati, 2010. aasta valimistel, ei võitnud ükski erakond enamust, sõlmis valimised võitnud Konservatiivne Partei kolmandaks platseerunud Liberaalsete Demokraatidega koalitsioonivalitsuse.