oktoober 2013
Tšehhi valimised: stabiilsust poliitmaastikule ei lisandu
Parlamendi alamkoja valimistel osales igati esinduslik 59 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Võidu saavutasid sotsiaaldemokraadid (CDDS) kogudes napilt üle viiendiku häältest ja 50 kohta kahesajaliikmelises esindajate kojas. Toetus rahuolematute kodanike aktsioonile (ANO) tõusis valimispäevaks veelgi ning nemad saavutasid teise koha 18,7 protsendiga 47 mandaati.
Gruusia – mitte lihtsalt valimised
Mõned valimised on olulisemad kui teised. Peale tavapärase valimiseelse ootusärevuse – et kes siis ikkagi kuipalju hääli saab – seisab Gruusia ees veel terve rida küsimusi, üks määravam kui teine.
Ametlikult on presidendivalimiste karusellis pinnal kolm nime: Giorgi Margvelašvili (parlamendienamusega nii-öelda peaministripartei Gruusia Unistus kandidaat), David Bakradze (presidendipartei Ühtne Rahvuslik Liikumine) ja Nino Burdžanadze (opositsiooniline Demokraatlik Liikumine / Ühtne Gruusia).
Erakorralised valimised Tšehhis: Miloš, populism, pulm ja striptiis
Pole möödunud aastatki, kui tšehhid asutavad end reedel uuesti valimiskastide manu. Jaanuaris saadi võimalus valida presidenti, seekord, aasta enne korralisi parlamendivalimisi, otsustavad valijate eelistused sedelitel need 200 rahvasaadikut, kes tšehhe alamkojas (loodetavasti) järgmiseks neljaks aastaks esindama pääsevad. Et presidendivalimised ja erakorralised parlamendivalimised on omavahel teatud määral põhjuslikus seoses (vt. „Tšehhile on kombeks üks president korraga“, Valimisvaatlus, 21. august).
Võimalik Luksemburgi uus peaminister on Luxembourgi linnapea Bettel
Luksemburgi suurhertsogiriik on väike, aga põnev. Seda tõestas pühapäevaste parlamendivalimiste järel poliitkaardile tekkinud huvitav mandaatide seis, mida ilmselt suvel avalikuks tulnud luureskandaalide tõttu küll eeldati ja mõnel pool isegi oodati, ent mille tõeks saamise järel oskasid vaid väga vähesed aimata, mis tegelikult juhtuma hakkab.
Euroopa staažikaim peaminister võib ameti kaotada
Ehkki Luksemburg jääb pindalalt alla isegi Saaremaale, on see Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia vahele kiilutud suurhertsogiriik ometigi toonud ridamisi esile üleeuroopalise mõjuga poliitikuid. Üks neist on Euroopa Liidu staažikaim peaminister Jean-Claude Juncker, kellele pühapäevastel parlamendivalimistel esitati ametiaja tõsiseim väljakutse.
Varssavi rahvas võib meeri maha hääletada
Eestis on kindlasti palju neid, kes sooviksid korraldada rahvahääletuse, et kutsuda tagasi Savisaar, Kruuse, Kivimägi või mõni teine omavalitsusjuht. Õnneks või kahjuks imperatiivset mandaati Eestis ei rakendata, seega võivad eesti poliitikud pärast edukaid kohaliku omavalitsuse valimisi tunda oma positsiooni esinduskogus, aga ka linna- ning vallavalitsustes, vägagi turvalisena.
Lõuna-Korea vasakpartei häälepettusskandaal sarnaneb Ojulandi juhtumiga
Ehkki Souli kohus mõistis teisipäeval õigeks vasakpoolse parlamendierakonna 45 liiget, keda süüdistati Ühendatud Progressipartei (UPP; Unified Progressive Party/Tonghap Jinbodang) sisevalimistel korda saadetud ulatuslikes pettustes, rikub vahejuhtum äsja teisegi suurskandaali sattunud väikepartei mainet veelgi.