Valimisvaatlus võtab aasta rosinate eelnokkimise kokku (7/7) – Brasiilia üldvalimised ja Kataloonia iseseisvusreferendum

Valimisvaatlus

  • Brasiilia üldvalimised, 5. oktoober

Indiale sarnaselt võivad suuri muutusi tuua ka valimised Brasiilias (mis koos India, Hiina, Venemaa ja Lõuna-Aafrika Vabariigiga moodustavad kolme miljardi elanikuga arenevate või uusindustriaalriikide ühenduse BRICS). Brasiilia valib presidenti, rahvuskongressi, osariigikubernere ja ka osariikide seadusandlikke kogusid. Juhul, kui presidendi- ega kubernerivalimistel kandidaatidest ükski ei ületa 50 protsendi künnist, peetakse teine voor 26. oktoobril.

Peamine küsimus on, kas vasakpoolsel Dilma Rousseffil õnnestub tulla võimule ka teiseks ametiajaks? Hetkel näitavad arvamusküsitlused presidendile turvalist edu, ent samas ei ole veel kõik parteid oma kandidaate esitanud.

Brasiilia võimude jaoks on aasta kahtlemata väga olulise kaaluga, sest viiekordne maailmameister jalgpallis peab kodukamaral suure jalgpallipeo. Samas on brasiillased suuresti ka nördinud võimude kohati pillavale ehituskampaaniale, seda nii jalgpalli MM-i kui 2016. aasta suveolümpia peale, samas on suure vaeste elanikkonnaga riigis palju valdkondi, kuhu rahastus marjaks ära kuluks – peamiselt haridus ja tervishoid, aga ka transport. Nii et võimudel on, mille peale valimiste eel tõsiselt mõelda.

  • Kataloonia iseseisvusreferendum, 9. november

„Kas soovite, et Kataloonia oleks riik? Kui jah, siis kas soovite, et Kataloonia oleks iseseisev riik?“ Sellistele küsimustele peavad 7,5-miljonilise rahvaarvuga Kataloonia piirkonna hääleõiguslikud elanikud novembris vastuse leidma.

Hispaania valitsus ja peaminister Mariano Rajoy on samas selgelt väljendanud, et kavandatav rahvahääletus on põhiseadusvastane, välistades isegi läbirääkimised selle korraldamise üle. Katalaanid ei ole hetkel iseseisvuse saavutamises konsensuslikud, kuid rahvahääletuse pidamist toetatakse ülekaalukalt. Iseseisvusküsimuse kõrval domineerib referendumil ka rahvusvaheline aspekt ehk kas Kataloonia oleks iseseisvana ka Euroopa Liidu liige? Seni on domineeriv arvamus, et Hispaaniast eraldumise järel on Kataloonia Euroopa Liidule kolmanda riigi staatuses ning iga Euroopa ühenduse liige (loe: Hispaania) võib Euroopa Liidu laienemisele veto panna.

Samas on Rajoy väljendanud, et tal ei ole sarnases küsimuses Šotimaa puhul põhjust, millega Hispaania saaks oma vetot kasutada. Samuti ei ole ta veto kasutamise välistamist otsesõnu öelnud, põigeldes korduvalt konkreetsest küsimusest seoses Šotimaaga kõrvale. Kahtlemata ootavad katalaanid vägagi teravdatud tähelepanuga šotlaste häält. Olukorrad on mõneti erinevad, suuresti sarnased ja igal juhul mõnevõrra segased, üks peamisi küsimusi on, kas iseseisvunud territoorium siis ikka saab automaatselt Euroopa Liidu liikmesriigiks või mitte. Kui keegi vastu pole. Ning Šotimaale ei saa Hispaania anda vetot seoses EL-iga sama põhjust ettekäändeks tuues kui Kataloonia puhul, ehkki Rajoy seda ilmselt tahaks.

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*