Valimisvaatlus jätkab aasta tähtsündmuste tutvustamist (2/7)

Valimisvaatlus

  • Euroopa Liidu parlament, 22.-25. mai

Eesti vaatepunktist on tegu kahtlemata aasta olulisemate valimistega. Euroopa Liidust sõltub rohkem või vähem nähtaval kombel iga eestimaalase argi- ja puhkepäev. Kui liikmesriikide parlamente tituleeritakse tihti valitsuse kummitempliteks, siis europarlamendil ülejäänud kahe EL-i võimusambaga taoline side puudub ja oma rolli täidetakse häälekalt.

Selleks, et suurendada valimiste atraktiivsust valijatele, on poliitilistel gruppidel esmakordselt palutud esitada omapoolsed Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadid. Oma panuse kandidaatidega tutvumiseks ja seeläbi valijate urnide juurde meelitamiseks peaks andma trikoovoor ehk kandidaatide programmide valimiseelne tutvustus liikmesriikides.

Ja ärgem unustagem, et uue koosseisu liikmetest 0,8 protsenti saadavad sinna Eesti valijad. Kampaania ja valimised Eestis on Valimisvaatluse erilise tähelepanu all, kuid sinna juurde üritame lisada kamaluga infot ka sellest, mis toimub ülejäänud 28 liikmesriigis.

Hetkeseisuga on kõige põnevamad küsimused meile, kuidas jaotuvad meie kuus kohta ning kas keegi ka sel korral „Tarandit teeb“, sealhulgas Tarand ise. Europarlamendi koosseisus on huvitav jälgida, milliseks kujuneb nelja suurema parteigrupi omavaheline tasakaal ja kui palju suudavad äärmuslased neilt kohti röövida.

  • India parlamendivalimised, enne 31. maid

India 81-aastane peaminister Manmohan Singh lubas, et isegi juhul, kui tema Kongressipartei peaks kolmandat korda võimule tulema, mida arvamusküsitlused hetkel kaugeltki ei näita, astub ta tagasi ja annab võimaluse nooremale põlvkonnale.

Paljud kongressiparteilased lootsid, et erakond nimetab oma kandidaadi jaanuari keskel peetud parteikongressil. Seni on ühe võimaliku peaministrikandidaadina räägitud Gandhide dünastiasse kuuluvast Rahul Gandhist. Küll aga seda ei tehtud, kuna erakonna juht Sonia Gandhi soovitas oma poega mitte nimetada sedavõrd vara enne valimisi. Rahul Gandhi asus siiski peaministrikampaaniat juhtima ning tema mittenimetamine näib võimaliku riskide maandamisega.

Küsitlused näitavad, et märksa tõenäolisemalt võib valimised võita India Rahvapartei, mille liidrit Narendra Modit seostatakse 2002. aasta verise usuvägivallaga Gujaratis.

Ent üllatuslikult võib India poliitilist maastikku muuta vaid aasta vana Aam Aadmi ehk „tavainimese partei“, mis saavutas hiljuti Delhis osariigi assamblee valimistel üllatavalt teise tulemuse, kogudes 70-st võimalikust kohast 28 ning asus patiseisus rahvakogus ootamatult vähemusvalitsusse. Valimistele luua sümboliga „platsi puhtaks pühkima“ tulnud Aam Aadmi proovib üldvalimistel kandideerida 300-le kohale, kusjuures kõigile kohtadele Gujaratis ja veel kahes osariigis.

Valimiskuupäeva pole veel kinnitatud, ent valimised tuleb pidada enne 31. maid, mil lõppeb praeguse 543-kohalise lok sabha ametiaeg.

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*