Valimisvaatlus jätkab 2014. aasta valimisrosinate puistamist (4/7) – Šveitsi referendum ja LAV parlamendivalimised

  • Šveitsi immigratsioonikvootide referendum, 9. veebruar

Šveitsis elavate eestlaste hulk ei ole küll võrreldav Põhjamaades elavatega, kuid veebruarikuu referendum mõjutab kogu Euroopa Liidu tööturgu, mille osa me oleme. Rahvahääletusele seatav küsimus on, kas EL-i kodanikest tulevatele immigrantidele tuleks piirarv seada? Peamiseks toetajaks jah-leeris on Šveitsi Rahvapartei (SVP).

Ei-vastusele teevad lobi valitsus ja ettevõtjad. Ei-poole tugevaima argumendi kohaselt rikutaks kvootide seadmisega mitmeid bilateraalseid lepinguid ning see halvendaks tuntavalt Šveitsi suhteid oma suurima kaubanduspartneri EL-ga. Referendumi jah-iga lõppemine võiks tähendada lumepalliefekti, mille üheks lõpptulemuseks võiks olla ka muude leppe klauslite, nagu kaubandus- ja transpordivabaduse, kehtetuks muutumine.

EL-i poolelt on algatust pehmelt kritiseerinud sotsiaalvolinik László Andor, väljendades arusaamatust Šveitsi diskrimineeriva lähenemise osas sisserändele.

Viimaste kuude arengute tõttu Suurbritannias jälgitakse referendumi tulemusi tähelepanelikult kogu Euroopa Liidus. Küsimusele Šveitsis toetuse andmine võiks lisada tublisti enesekindlust ka brittide valitsusjuhile David Cameronile.

Jaanuaris GFS.Berni läbi viidud polli kohaselt on oodata põnevat võitlust. Jah-poolel on toetus küsitluse andmetel küll 43 protsenti, kuid see number oli kuu aega varem kuue protsendipunkti võrra madalamal.

  • Lõuna-Aafrika Vabariigi parlamendivalimised, kõige varasemalt aprill

Viimased 20 aastat on Lõuna-Aafrika Vabariiki stabiilselt ja kindlalt valitsenud Aafrika Rahvuskongress (ANC). Alates 1994. aastast on kõigil neljadel üldvalimistel partei toetus jäänud 63 kuni 70 protsendi vahele.

Suur osa sellest toetusest on saadud ANC-i vaimse isa, ekspresident Nelson Mandela populaarsuse arvelt, kuid nüüd, mil Mandela on lahkunud parematele jahimaadele, on liidritel piisavalt põhjust muretsemiseks.

Valimised küll tõenäoliselt võidetakse, ent jaanuarikuu alguseks oli ANC-i toetus langenud rekordiliselt madalale, 53 protsendi juurde. Sarnane tulemus valimistelt annaks opositsioonile suurema jõu seadusalgatusi blokeerida kui viimase 20 aasta jooksul.

Üheks teguriks, mille ärakasutamisest sõltub teataval määral opositsiooni edu, on saanud President Jacob Zuma koduküla Nkandla. Külla rajatud 20-miljoni dollariline riigipea kodu on riigis saavutanud sümboli staatuse, milles nähakse kui kõige halva kujutist, mida praegune administratsioon teinud on.

Lisaprobleemiks on ANC-i parteisisene käärimine. Lisaks tõstavad pead uued parteid ja Mandela mälestuse kaugenemine laseb arvata, et lõhed ANC-is toovad ühel hetkel kaasa killukeste eraldumisi ka sealt.

ANC-i õnneks ei ole opositsioon situatsiooni ärakasutamisel senini just teab kui edukas. Jaanuari lõpus loodud pakt, mille kohaselt oleks mustanahaliste liider Mamphela Ramphele valimistele läinud Demokraatliku Alliansi (Democratic Alliance) nimekirjas ja mis oleks aidanud parandada viimase kuvandit kui ainult valgete eest seisvat parteid, kestis kokku napilt nädala. Parteiliidrite kommentaarid meedias ei luba ka arvata, et sellest head nahka enam tuleb.

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*