Valimisvaatlus jätkab 2014. aasta rosinatega (6/7) – Ungari parlamendivalimised ja Rootsi üldvalimised

Valimisvaatlus

  • Ungari parlamendivalimised, 6. aprill

Ungari valimistel on kaalul palju. Pärast mäekõrgust valimisvõitu aastal 2010, mil valitsevate sotsialistide skandaalidest ja valetamisest väsinud valijate toetusel kogus opositsiooniline Fidesz absoluutse enamuse mandaatidest ning alustas agaralt riigi põhiseadust radikaalselt ümber kirjutama, seda kriitikute, sealhulgas Euroopa Liidu, meelest enda võimupositsioonide kindlustamise ja riigi tugeva (poliitilise) tsentraliseerimise suunas.

Tänaseks on uue põhiseaduse järgi Ungari parlamendis 386 koha asemel 199 kohta ning uued valimised on ühevoorulised segasüsteemiga. Riik on sisuliselt lõhenenud, lisaks pidevatele meeleavaldustele opositsiooni või valitseva Fideszi toetuseks valmistab muret ka äärmusparempoolse ja kohati avalikult rassistliku ning poolmilitaarse organisatsiooniga partei Jobbik kõrge toetus.

Sotsialistide eesotsas on ärimehest ekspeaminister György Bajnai, kes naasis erakonda pärast eksjuhi Ferenc Gyurcsány (kes omakorda on asutanud uue partei) skandaalset lahkumist, ent opositsioon on jätkuvalt lõhenenud ning Fideszi toetus püsib küsitlustes 50 protsendi ümber.

Fideszit toetavad ka ümbermängitud valimisreeglid, kus valimisringkondade piiride muutmine soosib peamiselt valitsejaid. Oodata on igatahes väga teravat valimisvõitlust olukorras, kus majanduses valitseb endiselt seisak ja riigi rahanduslikele probleemidele pole eriti leevendust leitud.

  • Rootsi üldvalimised, 24. september

Septembris astuvad valimiskastide juurde Rootsi hääleõiguslikud kodanikud, valides üheaegselt nii uue parlamendi kui kohaliku omavalitsuse esinduskogud. Rootsi parempoolsel koalitsioonil (moderaatide, liberaalide, roheliste ja kristlike demokraatide liit) on olnud suhteliselt rahulik valitsemisperiood, kuid neile võib saatuslikuks saada valijaskonna väsimus valitsevast moderaatide parteist, kes suutsid aastal 2010 viia parempoolsed esmakordselt järjestikusele valimisvõidule Rootsi ajaloos.

Samuti on viimastel aastatel pidurdunud majanduskasv ning kerkinud (küll marginaalselt) tööpuudus, seda eriti noorte seas. Pikka aega vaevlesid moderaatide suurimad rivaalid, sotsiaaldemokraadid liidripuuduse käes, kuid 2012. aastal valiti partei etteotsa ametiühingutegelane Stefan Löfven ning vasakpoolsel liidul on arvamusküsitlustes olnud napp, aga kindel edumaa.

Huvitav on jälgida sisserändajatevastase äärmuspopulistliku Rootsi Demokraatide käekäiku valimistel, sest immigratsiooniteema on murdnud end päevapoliitikas selgelt esikaantele. Partei parlamendisaadikud ja liidrid on alates valimiskünnise ületamisest ja esindatuse saavutamisest astunud ühest skandaalist teise, kuid partei püsib endiselt.

Rootsi valimised on eestlastele kahtlemata olulised, seda nii majanduslikus mõttes – Rootsil on meie kandis märkimisväärseid majandushuve ja vastupidi – kui ka poliitilises mõttes – meie erakondadel on oma Rootsi ideoloogiliste sõpradega tihedad sidemed.

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*