No Picture
Euroopa

Šotimaa iseseisvusreferendumi lõpuspurt (3/3)

18. september 2014

Šotimaal algas ajalooline päev – milliseks iseseisvusreferendumi tulemus ka ei kujune, Šotimaa on juba praegu võitnud. Sellist meediakära, globaalset tähelepanu, arutelusid, analüüsi ja sisekaemust ei osanuks ilmselt ka kõige julgemad iseseisvuslased ette ennustada. Paraku on ühiskonnas esile kerkinud tugevam lõhestatuse meelsus, mis viib tülli ja mõnel puhul lahku sõpru ja isegi perekondi, naabritest rääkimata.

Mis on see tuum, mis on pannud kogu maailma pead pöörama? Rahvusluse tunded on kaugelt laiemapõhjalisemad kui Šoti Rahvuspartei (SNP) iseseisvuspropaganda. Omariiklus on viimaks leidnud kandepinna, mis ei ole kaugeltki enam poliitilise, vaid põhimõttelise iseloomuga. Tegemist on rahvusliku liikumisega, mille juured ulatuvad ilmselt kaugemale ajalukku ning kuulutavad võimalikku revolutsiooni.

No Picture
Euroopa

Šotimaa iseseisvusreferendumi lõpuspurt (2/3)

17. september 2014

Viimane valimiskampaania päev enne Päevade Päeva. Keel tegelikult ei tahakski öelda valimiskampaania, peitub ju iseseisvusreferendumi mõte asja enda iva ja üdini tungides ju hoopis milleski palju enamas kui poliitiline mõõduvõtt – enesemääramise õiguses. Tsiteerides tuntud Šoti ajakirjanikku ja kirjanikku Neal Aschersoni, kes muuhulgas on põhjalikult uurinud ka Poola ja Ida-Euroopa temaatikat, tähendab kampaania seda, kui poliitikud püüavad rahvast veenda hääletama üht- või teistpidi. Tema sõnul on aga viimase kuue hämmastava kuu jooksul Šotimaal püüdnud rahvas veenda poliitikuid.

No Picture
Euroopa

Šotimaa iseseisvusreferendumi lõpuspurt (1/3)

16. september 2014

Tänasega algasid viimased 48 tundi kampaaniategemist nädalal, mis kirjutatakse ajalukku suuremate või väiksemate tähtedega, sõltuvalt vaatenurgast ja tulemusest, ent kahtlemata on Šotimaa iseseisvusreferendum 18. septembril järjekordseks märgiks meie silme all jõuliselt muutuvast maailmast.

Kui iseseisvusküsimuse valguses võtta kokku viimane aasta, mil mul õnnestus edukalt läbida magistrantuur Edinburghis, siis politoloogi jaoks on tegu olnud erakordselt huvipakkuva ajaga. Jaanuari lõpus (Valimisvaatluse 5. veebruari postitus) kirjutasin prognoosi, mida ükski tõsiseltvõetav politoloog ei julgenuks ilmselt avalikult ennustada toonaseid gallupeid vaadates. Näis, kas paari päeva pärast pean oma sõnu peatsest iseseisvusest sööma.