Illustreeriv pilt jalgrattasõidust Šveitsi alpides
Euroopa

Septembri valimised – patiseis Rootsis, Makedoonia nimevahetus ja Šveitsi jalgrattateed

16. oktoober 2018

Rootsi parlament on valimiste järel ummikus, mis ummikus ja erakorraliste valimiste vältimiseks peavad erakonnad välja tulema seninägematu koalitsiooniga. Makedoonia referendumil otsustas 94 protsenti osalenuist küll toetada riigi nime muutmist Põhja-Makedooniaks, kuid vaid 37-protsendine osalus ei lase nimevahetuse toetajatel tulemusest täit rõõmu tunda. Šveitsi rahvas otsustas anda jalgrattataristule koha põhiseaduses ning Rwanda ja eSwatini parlamendivalimistest väärib mainimist vaid Rwanda opositsiooni esmakordne jõudmine parlamenti.     

No Picture
Euroopa

Heia Sverige! Rootsi valib parlamenti

10. september 2014

Rootslased valivad endale 14. septembril neljaks aastaks uue Riksdagi koosseisu, paralleelselt peetakse ka kohalikud valimised, kus valitakse 21 maakonna- ja 290 munitsipaalvolikogu.

Äärmuslikult proportsionaalne valimissüsteem, mille järgi jaotatakse kohad 29 eri suurusega mitmemandaadilises ringkonnas ning kus neljaprotsendise valimiskünnise ületanud parteidele on ette nähtud proportsionaalset esindatust kindlustavad 39 kompensatsioonimandaati, on muutnud Rootsi üsna eripalgeliseks mitmeparteisüsteemiks, kus peamine valimisvõitlus käib kahe suurema maailmavaatelise koalitsiooni vahel. Neist ühte, Alliansen ehk Allianss, on koondunud paremale kalduvad jõud: Moderaadid, Keskpartei, Kristlikud Demokraadid ja Liberaalid vastukaaluna vasakpoolsele puna-rohelisele blokile, kuhu kuuluvad sotsiaaldemokraadid, rohelised ja Vasakpartei.
Alates 2006. aasta valimistest on Rootsis võimul olnud parempoolne koalitsioon. Kaheksa aastat parempoolse võimuliidu valitsemist on Rootsi demokraatliku valitsemise ajaloos pretsedenditu, sest alates 1917. aastast on sotsid kogunud parlamendivalimistel alati enim hääli (2010. aastal küll ülinapilt) ning enne 2006. aastat oldi 20. sajandi teises pooles jäädud valitsusest kõrvale vaid 1976. ja 1991. aasta valimiste järel.

No Picture
Rubriigita

Valimisvaatlus jätkab 2014. aasta rosinatega (6/7) – Ungari parlamendivalimised ja Rootsi üldvalimised

9. veebruar 2014

Ungari parlamendivalimised, 6. aprill Ungari valimistel on kaalul palju. Pärast mäekõrgust valimisvõitu aastal 2010, mil valitsevate sotsialistide skandaalidest ja valetamisest väsinud valijate toetusel kogus opositsiooniline Fidesz absoluutse enamuse mandaatidest ning alustas agaralt riigi põhiseadust radikaalselt ümber kirjutama, seda kriitikute, sealhulgas Euroopa Liidu, meelest enda võimupositsioonide kindlustamise ja riigi tugeva (poliitilise) tsentraliseerimise suunas. Tänaseks on uue põhiseaduse järgi Ungari parlamendis 386 koha asemel 199 kohta ning uued valimised on ühevoorulised segasüsteemiga. Riik on sisuliselt lõhenenud, lisaks pidevatele meeleavaldustele opositsiooni või valitseva Fideszi toetuseks valmistab muret ka äärmusparempoolse ja kohati avalikult rassistliku ning poolmilitaarse organisatsiooniga partei Jobbik kõrge toetus. Sotsialistide eesotsas on ärimehest ekspeaminister György Bajnai, kes naasis erakonda pärast eksjuhi Ferenc Gyurcsány (kes omakorda on asutanud uue partei) skandaalset lahkumist, ent opositsioon on jätkuvalt lõhenenud ning Fideszi toetus püsib küsitlustes 50 protsendi ümber. Fideszit toetavad ka ümbermängitud valimisreeglid, kus valimisringkondade piiride muutmine soosib peamiselt valitsejaid. Oodata on igatahes väga teravat valimisvõitlust olukorras, kus majanduses valitseb endiselt seisak ja riigi rahanduslikele probleemidele pole eriti leevendust leitud. Rootsi üldvalimised, 24. september Septembris astuvad valimiskastide juurde Rootsi hääleõiguslikud kodanikud, valides üheaegselt nii uue parlamendi kui kohaliku omavalitsuse esinduskogud. Rootsi parempoolsel koalitsioonil (moderaatide, liberaalide, roheliste ja kristlike demokraatide liit) on olnud suhteliselt rahulik valitsemisperiood, kuid neile võib saatuslikuks saada valijaskonna väsimus valitsevast moderaatide parteist, kes suutsid aastal 2010 viia parempoolsed esmakordselt järjestikusele valimisvõidule Rootsi ajaloos. Samuti on viimastel aastatel pidurdunud majanduskasv ning kerkinud (küll marginaalselt) tööpuudus, seda eriti noorte seas. Pikka aega vaevlesid moderaatide suurimad rivaalid, sotsiaaldemokraadid liidripuuduse käes, kuid 2012. aastal valiti partei etteotsa ametiühingutegelane Stefan Löfven ning vasakpoolsel liidul on arvamusküsitlustes olnud napp, aga kindel edumaa. Huvitav on jälgida sisserändajatevastase äärmuspopulistliku Rootsi Demokraatide käekäiku valimistel, sest immigratsiooniteema on murdnud end päevapoliitikas selgelt esikaantele. Partei parlamendisaadikud ja liidrid on alates valimiskünnise ületamisest ja esindatuse saavutamisest astunud ühest skandaalist teise, kuid partei püsib endiselt. Rootsi valimised on eestlastele kahtlemata olulised, seda nii majanduslikus mõttes – Rootsil on meie kandis märkimisväärseid majandushuve ja vastupidi – kui ka poliitilises mõttes – meie erakondadel on oma Rootsi ideoloogiliste sõpradega tihedad sidemed.