Briti peaminister Theresa May vaatab tõsisel ilmel.
Euroopa

Juunikuu valimiste peategelased olid Euroopa suured: Prantsusmaa ja Suurbritannia

4. juuli 2017

Juunikuu valimiste raskuskese oli Euroopas. Euroopa suurte valimised, kellest seekord tules Suurbritannia ja Prantsusmaa, on alati huviäratavad. Malta pidas Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana välkvalimisi ning Albaania ja Kosovo said Euroopa-suunalise mõttelaadiga uued valitsused. Kaugemal küsiti puertoriikolastelt, millist staatust nad oma territooriumile sooviks, Mongoolia presidendivalimised läksid esmakordselt teise vooru ja Lesotho peaministritoolile valiti varasem peaminister, kes 2014. aastast kuni tänavuse kevadeni välismaal redus oli.

Pildil on Iraani lippude ees Iraani president Hassan Rouhani
Euroopa

Maikuu valimised: tähelepanu (jälle) Prantsusmaal, Iraanil ja Lõuna-Koreal

11. juuni 2017

Maikuu tippvalimissündmus meedias oli kindlasti Emmanuel Macroni võit Prantsuse presidendivalimistel, kuid geopoliitika vaatevinklist ei saa kindlasti alatähtsustada Hassan Rouhani tagasivalimist Iraani presidendiks ja demokraat Moon Jae-ini saamist Lõuna-Korea presidendiks. Euroopa lõunanaabruses valis Alžeeria uue parlamendi ning kaugemal Bahamal tegid valijad oma valikus juba pea traditsioonilise kannapöörde.  

Pildil on Prantsuse presidendivalimiste esimese vooru võitja Emmanuel Macron (foto: Wikimedia Commons/Gouvernement français)
Euroopa

Kuukokkuvõte aprilli valimistest: pearoaks Prantsusmaa ja Türgi

5. mai 2017

Aprillikuu valimiskalendrist domineerisid lava Prantsuse presidendivalimiste esimene voor, mis taastas usu valimisküsitlustesse ja Türgi referendum, kus napp enamus toetas presidendivõimu laiendamist. Kuid kindlasti ei ole vähem tähelepanu väärt Serbia presidendivalimised, mille võitis juba esimeses voorus endisest marurahvuslasest peaminister Aleksandar Vučić, esimesed põhiseaduse muutmise järel toimunud Armeenia parlamendivalimised, mis poliitilist tasakaalu kuigivõrd ei muutnud, Lenín Moreno napp võit Ecuadori presidendivalmistel ja vaid mõned kuud peale peaaegu sõjani viinud talvist kriisi peetud Gambia parlamendivalimised.

No Picture
Euroopa

Le Peni kardetud pauk jäi avavoorus oodatust lahjemaks

23. märts 2015

Sotsialistide allajäämist Prantsusmaa departemangude valimistel ekspresident Nicolas „Sarko“ Sarkozy juhitud konservatiividele (UMP) ja Marine Le Peni Front Nationalile (FN) oli oodata. Küsitlustega võrreldes võiks esimeses voorus saadud 21-protsendise toetuse kohta öelda, hea, et hullemini ei läinud.

Rekordiline 25-protsendine häältesaak võib Le Peni näole küll laia naeratuse vedada, ent teiseks jäämine lisab hammasteritta ikkagi väikese mooniseemne. Arvamusküsitlused pakkusid FN-ile esikohta, seda umbes viis protsendipunkti kõrgema numbriga ja napilt UMP ees. Lisaks nähti, et esikoht oleks tugevdanud ka tema kampaania vundamenti 2017. aasta presidendivalimisteks.

No Picture
Euroopa

2015 – Peavooluvastaste parteide võimalus särada (kokkuvõte)

7. jaanuar 2015

Kokku peetakse sel aastal Euroopas valimisi kaheksas riigis, sealhulgas Eestis, ning alates kasinuspoliitikast ja Euroopa majanduse nigelast seisust kuni immigratsioonini on piisavalt teemasid, mis kahandavad rahva usku peavooluparteidesse ja võivad rahva panna otsima alternatiive. EUObserver pani ritta sel aastal EL-s toimuvad valimised ning andis lühikese ülevaate neil sündivatest peamistest vastasseisudest.

Kuu enne erakorralisi parlamendivalimisi on Kreeka vasakradikaalne Syriza küsitlustes juhtpositsioonil. Peamine hirm EL-i jaoks on Tsiprase lubadus mitte jätkata rahvusvahelise abi eelduseks olnud reformiprogrammidega.