Euroopa

Kümne punktiga Poola valimistest

27. oktoober 2015

Valimistulemuste ootamine Poolas oli paljude jaoks see aasta närvide mäng. Ametlike tulemuste selgumiseni läks aega ligi kaks päeva ja kuigi valimistepäeval avaldati kaks uksesuuküsitlust oli seis mitme partei jaoks erakordselt lahtine. Võtame kümne punktiga kokku, millised on valimiste tulemused.

Euroopa

Poola valimisi jälgivad õhinal nii fondihaldurid kui David Cameron

25. oktoober 2015

Poola parlamendivalimised on ehe näide sellest, et isegi kui üks erakond oma toetuselt teistest pikalt ees on, ei tähenda see, et tema ka valimiste võitja on. Nagu kirjutas tabavalt Ryan Heath Politico.eu-s: „Sa ei saa valimisi võita, kui sul just pole kas 50 protsenti häältest, 50 protsenti kohtadest või mõlemat. Kõik alla selle on ainult esimeseks tulemine, mis on hoopis teine mäng“ (22.10.15).

Euroopa

Poola poliitmaastik enne valimisi – kaks hiiglast vahetavad rolle

23. oktoober 2015

Euroopa Liidu rahvaarvult kuuendas ja ühes stabiilsema majandusega riigis Poolas valitakse pühapäeval parlamenti. Valimisvaatlus annab kaheosalises analüüsis ülevaate nii riigi hetke poliitmaastikust üldiselt, kui sellest, kuhu suunas võiks liikuda valimispohmaka järgne Poola.

Alates 2005. aasta valimistest on sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele, sealhulgas Eestile, Poola võimuvõitlust ilmestanud vastasseis kahe partei, Kodanike Platvormi (Platforma Obywatelska – PO) ja Seaduse ja Õigluse (Prawo i Sprawiedliwość – PiS) vahel. Mõlemad on parempoolsed – teine siiski tublisti konservatiivsem kui esimene – ja seega ei tohiks nende vahel suuri ideoloogilisi erinevusi olla, aga suhtumisest teineteise võiks aimata, et pigem tulgu või veeuputus, kui et teise mõtteid tunnustataks.

No Picture
Euroopa

Põnev heitlus Poola presidendivalimiste teises voorus

24. mai 2015

Bronisław Komorowski kaotus Poola presidendivalimiste esimeses voorus oli üllatus, mida ei ennustatud ette ühegi küsitluse põhjal. Kuigi enne pühapäevast teist vooru võiks ametisoleva presidendi võimalusi seis uuesti enda kasuks ümber pöörata paremaks hinnata, kui Andrzej Dudal, on Komorowski varasem enesekindlus oluliselt kahanenud.

Selles valguses oligi esimese vooru kõige olulisem tulemus arusaamine, et valimiseelsete küsitluste usaldusväärsus on sarnaselt mitmele teisele riigile – näiteks Ühendkuningriigid ja Iisrael – tuntavalt kukkunud.

No Picture
Euroopa

Prelüüd parlamendivalimistele ehk presidendivalimised Poolas

10. mai 2015

Chopini sünnimaa, Poola presidendivalimised on eelmänguks oktoobrikuistele parlamendivalimistele, kus kaks suurimat parteid üritavad üksteist enda kannult maha raputada ja väiksemad punnitavad, et oma toetus jälle ülesmäge liikuma saada. See peegeldub, nii kahe suurima erakonna teemades, millel on vähe tegemist presidendi reaalsete volitustega, kui vasaku poole meeleheitlikes püüetes leida uusi nägusid, kes valijate usaldust võidaks. Pühapäeval Poolas toimuv presidendivalimiste esimene voor on märkimisväärne vähemalt kahel põhjusel. Esimene ja tänasel päeval vähemolulisem põhjus on institutsiooni enda roll. Paberil polegi Eesti ja Poola presidentide volituste vahel suurt erinevust, kuid tänu otsevalimistel saadud mandaadile on Poola presidendi motivatsioon seadusloomesse vetode abile sekkuda tunduvalt kõrgem ning ajaloos on seda ka aktiivsemalt kasutatud. Lisaks, kui Poola president on juba otsustanud veto välja käia, nõuab selle ümberlükkamine Poola parlamendi alamkojalt kolme viiendiku suurust enamust. Teine põhjus on kindlasti olulisem. 2014. aasta mai lõpus Euroopa Parlamendi valimistega alanud valimiste maratonis – novembris peeti ka kohaliku tasandi valimisi – on presidendivalimised viimaseks vahefinišiks enne oktoobris aset leidvat finaali, parlamendivalimisi. Sügisesed parlamendivalimised on ka üks usutavamatest põhjustest, miks on valimistel üles seatud koguni 12 kandidaati. Tavaolukorras polekski number just üleliia kõrge, aga pühapäevastel valimistel on reaalne võidulootus vaid kahel kandidaadil. Ülejäänute jaoks tähendab see, et eesmärgid on pigem mujale seatud. Komorowski ja teised Sügiseste valimiste ootuses peegeldavad ka presidendivalimised kahe suurima erakonna Kodanike Platvormi (Platforma Obywatelska – PO) ja Seaduse ja Õigluse (Prawo i Sprawiedliwość – PiS) vastasseisu. PO on enda toetuse seadnud ametisoleva presidendi Bronisław Komorowski taha ja võib selle valiku üle päris rahul olla. Rahva toetus Komorowskile oli kõrge enne valimiskampaaniat ja on jäänud püsima ligi 40 protsendi juures ja konkurentidel pole talle palju vastu panna. Selles, et toetus pole kõrgem, võib Komorowski vaid ennast süüdistada, alustades kampaaniat kaugelt liiga hilja ja võttes oma võitu liiga iseenesestmõistetavana. Ülejäänud kandidaadid on kas inimesed, kes enne valimisi olid avalikkuse jaoks praktiliselt tundmatud või piisavalt vastuolulised tegelased, kes ka parima tahtmise juures ei suudaks üle mõne protsendi toetusest koguda. Neist märkimisväärt on veel viis. PiSi kandidaadiks on 43-aastane europarlamendi liige Andrzej Duda. Algul oodati, et kandideeriks partei liider Jarosław Kaczyński ise, aga vana rebane teab piisavalt hästi, et toetajate arvuga võrreldavalt on ka neid, kes eales tema poolt ei hääletaks. Duda jääb enne valimisi küll Komorowskist ligikaudu kümne protsendipunktiga maha, aga juba on ta kutsunud enda poolt teises voorus hääletama Paweł Kukize toetajaid. Pole muidugi kindel, kas ka sellest piisaks. Kuigi Kaczyński ei esine Dudaga mitte ühelgi samal üritusel, on kuvand Dudast, kui erakonnajuhi käpiknukust, visa kaduma. Kahe suure järel ongi kolmandaks numbriks erakonnaväline ja süsteemivastane rokkbändi Pierszy ehk eesti keeli Rinnad 51-aastane laulja Paweł Kukiz. Kukize peamiseks lubaduseks on muuta valimissüsteemi ja üleüldse keerata 25-aastase iseseisvuse jooksul loodud senini riigisüsteem pea peale. Pole ka ime, et Kukiz on kõige populaarsem kandidaat alla 25-aastaste hulgas ja Komorowski järel napilt teine 25-35-aastaste hulgas. Kukizest rääkides ei saa kõrvale jätta veel üht omapärast süsteemivastast kuju. Järjekordne europarlamendi liige Janusz Korwin-Mikke (72), kes esindab endanimelist erakonda KORWIN. Laiemat tuntust on ta kogunud pigem küll oma naiste- kui süsteemivastasusega ja eks seegi aitab selgitada, miks

No Picture
Euroopa

2015 – Peavooluvastaste parteide võimalus särada (kokkuvõte)

7. jaanuar 2015

Kokku peetakse sel aastal Euroopas valimisi kaheksas riigis, sealhulgas Eestis, ning alates kasinuspoliitikast ja Euroopa majanduse nigelast seisust kuni immigratsioonini on piisavalt teemasid, mis kahandavad rahva usku peavooluparteidesse ja võivad rahva panna otsima alternatiive. EUObserver pani ritta sel aastal EL-s toimuvad valimised ning andis lühikese ülevaate neil sündivatest peamistest vastasseisudest.

Kuu enne erakorralisi parlamendivalimisi on Kreeka vasakradikaalne Syriza küsitlustes juhtpositsioonil. Peamine hirm EL-i jaoks on Tsiprase lubadus mitte jätkata rahvusvahelise abi eelduseks olnud reformiprogrammidega.

No Picture
Euroopa

Varssavi rahvas võib meeri maha hääletada

13. oktoober 2013

Eestis on kindlasti palju neid, kes sooviksid korraldada rahvahääletuse, et kutsuda tagasi Savisaar, Kruuse, Kivimägi või mõni teine omavalitsusjuht. Õnneks või kahjuks imperatiivset mandaati Eestis ei rakendata, seega võivad eesti poliitikud pärast edukaid kohaliku omavalitsuse valimisi tunda oma positsiooni esinduskogus, aga ka linna- ning vallavalitsustes, vägagi turvalisena.