Euroopa

Hispaania poliitmaastik elab läbi suurimat Franco-järgset muutust

20. detsember 2015

Üle 30 aasta ehk pea kogu Franco-järgse ajastu, on kaklus Hispaania võimupiruka üle käinud kahe suure erakonna, Sotsialistliku Partei (PSOE) ja Rahvapartei (PP), vahel. Teised on pidanud ikka laua alt raasukesi korjama. Asi pole selles nagu poleks tahtjaid – Hispaania kirju etniline koosseis on toonud kõigile valimistele kandideerima üle kümne tõsiseltvõetava erakonna. Ja see nimekiri koos oma kaalukaussidega pole palju muutunud. Kuni tänaseni.

Euroopa

Kümne punktiga Poola valimistest

27. oktoober 2015

Valimistulemuste ootamine Poolas oli paljude jaoks see aasta närvide mäng. Ametlike tulemuste selgumiseni läks aega ligi kaks päeva ja kuigi valimistepäeval avaldati kaks uksesuuküsitlust oli seis mitme partei jaoks erakordselt lahtine. Võtame kümne punktiga kokku, millised on valimiste tulemused.

Euroopa

Poola valimisi jälgivad õhinal nii fondihaldurid kui David Cameron

25. oktoober 2015

Poola parlamendivalimised on ehe näide sellest, et isegi kui üks erakond oma toetuselt teistest pikalt ees on, ei tähenda see, et tema ka valimiste võitja on. Nagu kirjutas tabavalt Ryan Heath Politico.eu-s: „Sa ei saa valimisi võita, kui sul just pole kas 50 protsenti häältest, 50 protsenti kohtadest või mõlemat. Kõik alla selle on ainult esimeseks tulemine, mis on hoopis teine mäng“ (22.10.15).

Euroopa

Poola poliitmaastik enne valimisi – kaks hiiglast vahetavad rolle

23. oktoober 2015

Euroopa Liidu rahvaarvult kuuendas ja ühes stabiilsema majandusega riigis Poolas valitakse pühapäeval parlamenti. Valimisvaatlus annab kaheosalises analüüsis ülevaate nii riigi hetke poliitmaastikust üldiselt, kui sellest, kuhu suunas võiks liikuda valimispohmaka järgne Poola.

Alates 2005. aasta valimistest on sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele, sealhulgas Eestile, Poola võimuvõitlust ilmestanud vastasseis kahe partei, Kodanike Platvormi (Platforma Obywatelska – PO) ja Seaduse ja Õigluse (Prawo i Sprawiedliwość – PiS) vahel. Mõlemad on parempoolsed – teine siiski tublisti konservatiivsem kui esimene – ja seega ei tohiks nende vahel suuri ideoloogilisi erinevusi olla, aga suhtumisest teineteise võiks aimata, et pigem tulgu või veeuputus, kui et teise mõtteid tunnustataks.

Kaugemal

Kas Kanada on valmis tõeliseks muutuseks?

16. oktoober 2015

Vahtralehemaa kodanikel on 19. oktoobril valimiskastide juures pealtnäha lihtne, kuid sisult nüansirikas valik – kas anda järjekordne nelja-aastane mandaat konservatiivist peaministrile Stephen Harperile. Valimisvõidu korral saavutaks Harper midagi sellist, milleni pole küündinud ükski teine parteiliider alates 1908. aastast- olla peaministriametis neli ametiaega järjest.

No Picture
Uuringud

Kui suur on ideaalne parlament?

12. september 2013

Valimiste lähenedes, olgu siis Eestis, Austraalias või maailma mõnes muus nurgas, tõusetub tihtipeale küsimus: kui palju poliitikuid on meil vaja ehk kui suurt esinduskogu jõuaks riik üleval pidada?