Kreeka
Kreeka parlamendivalimised kui tagasimaksmisreferendum
Rahvusvahelise üldsuse jaoks on pühapäevaste Kreeka erakorraliste parlamendivalimiste peamine küsimus, mis juhtub, kui vasakpoolne Syriza peaks tõepoolest võimule saama? Või veel lihtsamalt, kas asjade sellise käigu tulemuseks on Kreeka väljumine eurotsoonist ehk Grexit (“Greece” ja “Exit”)? Et üks ajaloolisi Kreeka juhtparteisid, konservatiivne Uus Demokraatia (ND) suudaks väärata Syriza võitu, tundub praeguseks vaid hüpoteetilise väljavaatena.
Ent millest kõik alguse sai? Väga lühidalt öeldes oli Kreeka 2012. aastaks praktiliselt pankrotis. Appi tõttas troika ehk Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon, mis iga rahasüsti eest nõudis reforme. Reformid läksid üle kivide ja kändude, paljugi troika nõutust on jätkuvalt täitmata, kuid mullu aprilliks oli Kreeka habras fiskaallaevuke jõudnud viimaks taas vetesse, milles maksulaekumised katsid avaliku sektorid kulusid (välja arvatud laenuintresse).
2015 – Peavooluvastaste parteide võimalus särada (kokkuvõte)
Kokku peetakse sel aastal Euroopas valimisi kaheksas riigis, sealhulgas Eestis, ning alates kasinuspoliitikast ja Euroopa majanduse nigelast seisust kuni immigratsioonini on piisavalt teemasid, mis kahandavad rahva usku peavooluparteidesse ja võivad rahva panna otsima alternatiive. EUObserver pani ritta sel aastal EL-s toimuvad valimised ning andis lühikese ülevaate neil sündivatest peamistest vastasseisudest.
Kuu enne erakorralisi parlamendivalimisi on Kreeka vasakradikaalne Syriza küsitlustes juhtpositsioonil. Peamine hirm EL-i jaoks on Tsiprase lubadus mitte jätkata rahvusvahelise abi eelduseks olnud reformiprogrammidega.