Eesti

EP2019: Prognoosid lubavad langust kahele suurimale ja tõusu liberaalidele, euroskeptikutele ja populistidele

1. jaanuar 2019

Eesti meedia läheb iga kuu kaks korda kihevile, siis kui uuringufirmad avalikustavad erakondade toetused. Täna, kui Euroopa Parlamendi valimisteni (EP) jääb mõni päev vähem kui viis kuud, vaatame, milliseks kujuneks hetke-eelistuste kohaselt EP koosseis.

Kokkuvõtteks, kahe suurima fraktsiooni Rahvapartei (EPP) ja sotsiaaldemokraatide (S&D) esindatus langeks kolinal allapoole. Liberaalid (ALDE), euroskeptikud ja populistid (ECR, EFDD ja ENF) tugevneksid kohtade arvult, aga huvitavam on näha, kuidas nende fraktsioonide sisesed jõujooned peale valimisi välja kujunevad. Rohelised ja vasakpoolsed (GUE/NGL) jääksid laias laastus samale positsioonile, kus nad on praegu.

Solidaarsuse esplanaad Euroopa Parlamendi ees
Euroopa

EP2019: Kuidas valitakse Euroopa Parlamenti ehk kiirülevaade Euroopa Liidu valimisõigusest

26. november 2018

Täna jääb täpselt kuus kuud selle päevani, kui eestlased valivad uued seitse liiget Euroopa Parlamenti (EP). Kuigi Eestis läheb suurem kampaania lahti alles peale 3. märtsi riigikogu valimisi, on Euroopa tasandi erakondade ettevalmistused juba täies hoos. Tänastest EP-s esindatud erakondadest kolm suurimat – Euroopa Rahvapartei (EPP), Euroopa Sotsialistide Partei (PES) ja Konservatiivide ja Reformistide Liit Euroopas (ACRE) – on oma valimiste esinumbri ehk spitzenkandidat’i viimaste nädalate jooksul välja selgitanud. Et hakata Eesti parlamendivalimiste kõrvalt ennast vaikselt ka EP valimisteks üles soojendama, alustame sellest, kuidas üldse valitakse Euroopa Parlamenti ja miks just niimoodi?

Ülesvõte Euroopa Parlamendi plenaarsaalist.
Euroopa

Euroopa Parlamendi kohad alates 2019 – Eestile üks koht lisaks ning tuline debatt üleeuroopalise valimisringkonna üle

7. veebruar 2018

Euroopa Parlament võttis 7. veebruaril vastu pikalt oodatud ning kuumi tundeid tekitanud raporti, millega esitatakse Euroopa Ülemkogule otsuse kavand Euroopa Parlamendi kohtade jaotuseks 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste järel. Juhul, kui kõik läheb vastavalt Euroopa Parlamendi ettepanekule, tähendab see Eestile ühte lisakohta ehk kohtade arvu kasvu seitsmeni. Kohtade arvu korrigeerimisest palju rohkem tähelepanu on nii parlamendis, kui sealt väljaspool pälvinud mõte üleeuroopalise valimisringkonna loomisest, mille parlamendi täiskogu küll tagasi lükkas. Euroopa Parlamendi ettepaneku peab nüüd oma otsusega kinnitama Euroopa Ülemkogu, mis ülemkogu president Donald Tuski seatud juhtide tegevuskava järgi peaks toimuma 28-29. juuni ülemkogul.