Lipsustatud päikeseprillides mees ronib välja mudaaugust.
Eesti

Pikemad valimisnimekirjad ei taga valimisedu

30. september 2017

Valimisvaatluse liikmed Priit Kallakas ja Riho Kangur koostöös Tartu ülikooli statistilise matemaatika doktorandi Kaur Lumistega leidsid põhjaliku analüüsi järel, et valimisnimekirjade pikkusel on teatud maani tugev ja positiivne mõju valimistulemusele, kuid pikkade nimekirjade ihalus valimisedu ei taga. Uurimuse käigus selgus, et kohalikel valimistel on edukad just need erakonnad, mille häälesaak on kogunenud suuremate häälemagnetite taha, mitte need, millel hääled jaotuvad ühtlasemalt kõigi kandidaatide vahel.

Eesti

Naiste enamus parteides ei peegeldu veel nende mõjuvõimus

29. detsember 2015

Erinevalt „Vanade demokraatiate“ erakondadest, on Eesti parteides naisi meestest rohkem. Selle tingivad eeskätt poliitiliste traditsioonide erinevus kui ka Eesti demograafiline olukord, mis soodustab naiste domineerimist.

No Picture
Eesti

2011 riigikogu valimised

26. veebruar 2015

Riigikogu 2011. aasta valimised peeti ajal, mil üleilmse majanduskriisi sügavaim põhi oli seljatatud ja inimestele terendas euro tulekuga lootus helgemale tulevikule. Ehkki Eestis oli 2010. aastal veel 17,4 protsenti tööealistest elanikest töötud, tõusid inimeste sissetulekud valimiseelsel aastal 1,1 protsenti. Arvestades, et 2009. aasta oli 1993. aastast saadik ainus, mil eestimaalaste keskmine palk vähenes, siis võis antud üheprotsendist töötasu suurenemist pidada märgiks liikumisest paremuse poole.

No Picture
Eesti

2007 riigikogu valimised

17. veebruar 2015

Riigikogu 2007. aasta valimisi ja selle eelnenud aastaid võib nimetada Eesti poliitmaastiku külmumise ja kinnistumise perioodiks. Üks märksõna toonasel Eesti erakonnamaastikul oli kindlasti erakondade sisemine areng: alates aastatuhande algusest hakkas hüppeliselt kasvama erakondade liikmeskond, samal ajal muutusid professionaalsemaks parteikontorid ning parteid nihutasid teadlikult oma ideoloogilisi piire, et hõivata ja üle lüüa konkurentide valijagruppe. Parteisüsteemi raputas tugevalt nii mõnegi senise peavoolupartei hääbumine või vähemalt lõpu algus, põhjuseks kas siis skandaalidesse mässitud liidrid, sisemised vastuolud või politikaanluses kaotatud nägu.

No Picture
Eesti

2003 riigikogu valimised – uksele prõmmib Res Publica

11. veebruar 2015

Riigikogu kümnenda koosseisu valimisi mõjutavate sündmuste ahelale alguspunkti panna on keeruline, aga üheks murrangulisemaks perioodiks oli detsember 2001 – 19. detsembril teatas Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate koalitsiooni peaminister Mart Laar, et astub 8. jaanuaril tagasi. Vähem kui kaks nädalat varem vormiti tervikuks juba 80-ndate lõpust susisenud eeltöö ja Saku Suurhallis asutati erakond Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica.

No Picture
Eesti

1999 – parteimaastiku kinnistanud valimised

25. jaanuar 2015

Riigikogu 1999. aasta valimisi võib pidada taasiseseisvunud Eesti murrangulisemateks valimisteks, mille eelmäng ja tulemused kujundasid Eesti poliitmaastiku õigusliku raamistiku ja poliitilised jõujooned, mis peavad suuresti paika veel tänagi.

No Picture
Eesti

1995 – valitsuste vankudes riigikogu valimistele vastu

19. jaanuar 2015

Tänaste standardite järgi vesternlikuna tunduv õhkkond, mis iseloomustas Eestit vahetul taasiseseisvumisjärgsel perioodil, mõjutas olulisel määral Isamaast, ERSP-st ja Mõõdukatest (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Eesti Maa-Keskerakond) koosnenud Mart Laari esimese valitsuse tööd. Meeldejäävamaimaks sündmuseks oli tõenäoliselt kurikuulus Pullapää kriis Asso Kommeri juhitud Läänemaa Vabatahtlike Jäägrikompanii ja Eesti riigi vahel, mis päädis siseminister Lagle Pareki tagasiastumisega 27. novembril 1993, ning pikemas perspektiivis nelja ministri ringivahetamisega 1994. aasta jaanuari alguses.

Eesti

Riigikogu valmistel osalemine 1992-2015

16. jaanuar 2015

Seekordsetel Riigikogu valimistel osaleb 876 kandidaati, kümme erakonda ja kuraditosin üksikkandidaati. Ehk ühele rahvasaadiku kohale pretendeerib ligi üheksa inimest.

Neljal viimasel valimisel (2015 kaasa arvatud) on valimisnimekirjade ja kandidaatide arv püsinud stabiilsena, kuid kui võrrelda üheksakümnendate valimistega, siis on nii nimekirjade kui ka kandidaatide arv vähenenud mitmekordselt.

No Picture
Euroopa

2015 – Peavooluvastaste parteide võimalus särada (kokkuvõte)

7. jaanuar 2015

Kokku peetakse sel aastal Euroopas valimisi kaheksas riigis, sealhulgas Eestis, ning alates kasinuspoliitikast ja Euroopa majanduse nigelast seisust kuni immigratsioonini on piisavalt teemasid, mis kahandavad rahva usku peavooluparteidesse ja võivad rahva panna otsima alternatiive. EUObserver pani ritta sel aastal EL-s toimuvad valimised ning andis lühikese ülevaate neil sündivatest peamistest vastasseisudest.

Kuu enne erakorralisi parlamendivalimisi on Kreeka vasakradikaalne Syriza küsitlustes juhtpositsioonil. Peamine hirm EL-i jaoks on Tsiprase lubadus mitte jätkata rahvusvahelise abi eelduseks olnud reformiprogrammidega.

No Picture
Eesti

1992 – esimesed taasiseseisvumisjärgsed riigikogu valimised

21. detsember 2014

Taasiseseisvumise järel peeti esimesed riigikogu valimised 20. septembril 1992. Varem, juunis, kiideti rahvahääletusel ülekaalukalt (91,9 protsenti) heaks Eesti Vabariigi põhiseadus, mis pani paika riikluse põhialused. Riigikogu valimistele seadis õiguslikud raamid 6. aprillil ülemnõukogus vastu võetud riigikogu valimiste seadus, mida täiustati 18. juunil.