Brasiilia uus president Jair Messias Bolsonaro näitab võidumärki.
Euroopa

Oktoober: reljeefse suuvärgiga uus Brasiilia president ja palju keerulisi valimistulemusi

15. november 2018

Lõunanaabrite parlamendivalimised lõppesid puslega ning vähe lootust efektiivselt toimivaks föderaalvalitsuseks võib näha ka Bosnia-Hertseogviinas. Iiri presidendivalimised olid eelmise korra déjà vu, aga uuendusliku elemendina otsustati referendumil põhiseadusest välja visata jumalateotuse eest karistamine. Gruusia viimane otsevalitud president valitakse teises voorus. Brasiilias presidendivalimiste teises voorus võttis ameti üle mees, keda võrreldakse nii Donald Trumpi kui Filipiinide presidendi Rodrigo Dutertega. Afganistani valimised on võrreldes kahe eelmise korraga muutunud verisemaks ning ebastabiilsus ähvardab valimiste järel ka Gaboni.

No Picture
Rubriigita

Valimisvaatlus jätkab 2014. aasta valimisrosinate puistamist (5/7) – Afganistani ja Leedu presidendivalimised

7. veebruar 2014

Afganistani presidendivalimised, 5. aprill Afgaanid valivad endale presidenti, kes esimest korda hakkab juhtima riiki, kus puuduvad võõrväed – või siiski? Senine riigipea Hamid Karzai on keeldunud vägede riigis viibimise pikendamise lepingule alla kirjutamast. Lepingu sõlmimine on paraku otseselt seotud miljardite arenguabi dollaritega lääneriikidelt. Millise tuleviku saab Afganistan, jääb tõenäoliselt juba uue presidendi otsustada. Presidenditooli nimel võistlevad 11 kandidaati, kellest selget favoriiti on hetkel raske välja tuua, kuid siiski paistavad teiste seast enim silma viimastel presidendivalimistel teiseks jäänud Abdullah Abdullah ja endine välisminister Zalmai Rassoul. Abdullah, keda toetavad Afganistani põhja osas elavad etnilised tadžikid, kuid kellele vastandub riigi suurim etniline grupp puštud. Rassoulis seevastu nähakse võimalikku kompromisskandidaati ning kindlasti riigi välissuhtluses oleks ta teiste kandidaatidega võrreldes palju kogenenum. Rahvas usaldab lahkuvat riigipead ning kelle selja taha Karzai astub, võidab tõenäoliselt valimised. Sellest tulenevalt reklaamib kümme kandidaati üheteistkümnest ennast kui Karzai soosikut. Ametisolev president ei ole siiski oma lemmikut avalikult välja öelnud. Leedu presidendivalimised, 11.mai Paar päeva tagasi teatas istuv president, Leedu ajakirjanduses “raudseks leediks” ristitud Grybauskaitė, et kandideerib taas ametisse. Endine Euroopa komisjoni volinik on küsitlustes kindel favoriit, kuid viimased andmed näitavad, et esimeses voorus üle 50 % häälte kogumine võib osutada päris keeruliseks ülesandeks (kui ühelgi kandidaadil see ei õnnestu, kuulutatakse kaks nädalat hiljem kahe enim hääli kogunud kandidaadi vahel välja teine voor, kus on vaja pelgalt häälteenamust). Paljuski kujunevad mõlemad valimisvoorud istuva presidendi usaldusreferendumiks, sest Grybauskaitė isikut ja ametiaega on ümbritsenud päris jõuline poleemika presidendi rolli üle välis- ja sisepoliitikas. Pigem usaldushääletust kui valimisi ennustatakse Leedu presidendivalimistel ka seetõttu, et Balti riikide esimesele naispresidendile ei ole kuklasse hingama asunud tugevaid ja jõulisi konkurente – seni on kavatsusest kandideerida teatanud sotsialistist kunagine seimi esimees Artūras Paulauskas ning sotisaaldemokraadist Euroopa Parlamendi liige Zigmantas Balčytis. Viimasele on toetust avaldanud küll valitseva partei juht ja peaminister Algirdas Butkevičius, kuid arvamusküsitlustes on mõlema kandidaadi toetus presidendiga võrreldes olnud suht-koht tühine.