Egiptlased hääletavad kolmandat põhiseadust kolme aasta jooksul

Priit Kallakas

Uus põhiseadus rõhutab egiptlaste õigust haridusele, tervishoiule ja varjupaigale. Konstitutsioon sätestab võrdsuse mehe ja naise vahel ning tagab kõigile võrdsed võimalused poliitilisel, majanduslikul ja sotsiaalsel tasandil. Esimest korda Egiptuse ajaloos keelustatakse põhiseaduses otseselt inimkaubandus. Huvitava nüansina, mida riigi alusdokumendist ei ootaks, sätestab põhiseadus, et valitsus peab kulutama haridusele vähemalt neli protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Poliitilises korralduses võetakse põhiseaduse heakskiitmise järel ette samuti mitmeid põhimõttelisi muudatusi. Parlamendile antakse õigus hääletusega presidenti umbusaldada ja võimalus koosseisu kahekolmandikulise toetusega kuulutada välja erakorralised valimised. Samas tugevdab konstitutsioon ka presidendi rolli, andes riigipeale õiguse nimetada ametisse kaitse-, välis-, sise- ja justiitsminister, kusjuures kaitseminister peab tulema sõjaväeringkonnast ning ametisse nimetamise eelduseks on kohustuslik ka armee heakskiit.

Sõjaväe võim suureneb veel kriminaalmenetluse arvelt ning võimaldab armeel menetleda iseseisvalt isikuid, kes neid ründavad või neile vastu hakkavad.

Lisaks keelustab konstitutsioon kõik religioonil põhinevad poliitilised liikumised, kindlustades sellega veelgi Moslemivennaskonna varjusurmas viibimist. Sellest tulenevalt kutsuvad ekspresidendi pooldajad rahvahääletust boikoteerima, väites, et hääletatav põhiseadus ei too riiki demokraatiat ega tsiviilvõimu, vaid eeskätt järjekordse diktatuuri armeejuhtide taktikepi all.

Tänane referendum on egiptlastele juba kolmas hääletus põhiseaduse üle viimase kolme aasta jooksul ning kokku kümnes kord suunduda valimiskastide juurde pärast kauase riigipea Hosni Mubaraki kukutamist 2011. aastal.

Allikas: Al-Jazeera