Vaatluspäevik: Clinton ratsutab USA presidendivalimiste viimsesse lahingusse trump peos

Priit Kallakas

Priit osaleb European Liberal Forumi korraldatud USA valimisvaatluse õppereisil Ühendriikidesse, kust ta jagab valimiste eel vahetuid muljeid läbi Valimisvaatluse “Vaatluspäeviku” rubriigi.

Kümnete miljonite televaatajate ja paarisajapealise publiku silme all peetakse täna Las Vegases maha aasta üks suuremaid telesündmusi – viimane USA presidendivalimiste teledebatt Hillary Clintoni ja Donald Trumpi vahel.

Seekordsed valimised on erilised ja emotsionaalsed, seda tunnistavad ilmselt kõik poliitikahuvilised. Tegu on kõige faktikontrollitumate valimistega USA ajaloos – kandidaatide valed, liialdused ja eksimused on toodud kiirelt kõigi valijate ette. Paraku kinnitab tänavune kampaania taaskord, et inimeste valimiseelistuse kujunemisel ei loe mitte faktid, vaid ennekõike emotsioonid.

Seekordne valimiskampaania ei keskendu sisule ega kandidaatide maailmavaadete erinevustele. Kampaania keskendub isikutele ja nende nõrkadele külgedele. Seepärast ei tasu imestada, et paljud valijad ei lähe valima mitte oma lemmikkandidaati, vaid lähevad hääletama teise kandidaadi vastu. Selle aja jooksul, mil on mõõdetud valijate vastumeelsust kandidaatidele, ei ole ühelgi kandidaadil olnud nii palju negatiivselt meelestatud valijaid kui Clintonil ja Trumpil praegu. Üle poole valijaskonnast ei sooviks tegelikult kumbagi kandidaati Valges Majas näha, nii et mõneti on tekkinud kahvelolukord, kus tuleb otsustada kahest halvast vähemhalvem.

Valimismeenete pood. (foto: Priit Kallakas)
Valimisträna (foto: Priit Kallakas)

Viimaste uuringute kohaselt on Clintoni edu Trumpi ees kuus kuni seitse protsendipunkti. La Verne’i ülikooli politoloogid, kellega eile vestlesime, peavad seda edu piisavaks, et Clinton valimised võidaks. Clintoni võidu tõenäosust hinnatakse hetkel 80 kuni 85 protsendile. Arvatakse, et kui riigis midagi katastroofilist, nagu ootamatu terrorirünnak, ei juhtu, võidab Clinton valimised suure eduga. Väga ei usuta, et Trumpil oleks „häbelikke toetajaid“, kes küsitlustes pelgavad toetust Trumpile näidata, kuid valimiskasti libistavad ikka Trumpi nimega sedeli. Sellele viitavad eelvalimiste ajal läbi viidud küsitlused, mis näitasid Trumpile enam-vähem reaalset tulemust.

Tagaajaja rolli sattunud Trump näib küllaltki meeleheites ning on hakanud juba ette looma pinnast pehmemaks kaotuseks. Trumpi ja tema lähemate liitlaste retoorikasse on võetud rikutud valimiste jutupunkt. Trump väidab, et kuna isikuttõendavate dokumentide esitamine valimistel ei ole kohustuslik, lähevad võtmeosariikides massiliselt valima illegaalselt riigis viibivad migrandid, kes annavad oma hääle Clintonile. Huvitava tähelepanekuna teeb sellise jutu eriti absurdseks asjaolu, et osariikides, kus Trump peab valimispettusi tõenäoliseks, on võimul just vabariiklased.

Trump on must-valge maailmavaatega persoon, kes lahterdab inimesi võitjateks ja kaotajateks. Võitjaks on ta alati pidanud ennast ja kaotajaid on ta alati laimanud. Seetõttu on tal eriti raske olla valimisrallis tagaajaja rollis, kuna see tähendaks tema maailmapildis luuseriks olemist.

Valimisaktiivsust ennustatakse 55 kuni 58 protsendi piiresse. Parteieelistus on Ameerikas kui eraldi religioon, mis tuleneb juba perekondlikust kasvatusest ning elu jooksul seda väga kergekäeliselt ei vahetata. Seetõttu ei looda Clinton enda toetajate ridadesse meelitada varemalt vabariiklasi valinud ameeriklasi. Valimisvõidu võti peitub seevastu mõlema kandidaadi puhul just uute valijate mobiliseerimises. Clinton töötab selle nimel, et tuua valimiskastide juurde “mittevalged” valijad ja migrantide teine põlvkond, Trump peab samal ajal mobiliseerima väheharitud sinikraesid, kes pole elus veel valimisjaoskondadesse jõudnud.

Clintoni suurima eelisena, lisaks Trumpi “omaväravatele”, nähakse veel organisatsioonilist võimekust teha efektiivset kampaaniat rohujuure tasandil. USA valimistel on tavaline, et parteid registreerivad oma valijaid nimekirjadesse ning sõidutavad neid ka bussidega kodudest otse valimisjaoskondadesse. Trumpil, kes on ka vabariiklaste partei sees muutunud lõhestavaks isikuks, ei ole paraku sellist parteimasinat üle riigi tema toetuseks tegutsemas. Tänu piirkondlikele kontoritele ja aktiivsele rohujuuretasandi kampaaniale on Clinton suutnud enda toetajateks meelitada tõenäoliselt rohkem uusi valijaid kui Trump.

Demograafilised muutused Ameerikas annavad pikaajaliselt suure eelise demokraatidele, kuid just Clintoni valimisvõit võib olla vabariiklastele suurimaks kingituseks järgmistel presidendivalimistel.

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*