Tšiili suure valimispäeva fookus keskendub parlamendile

Lauri Lippmaa

Nüüd, 40 aastat hiljem, seisavad teine teisel pool vasak-parem telje ideoloogilist joont Bachelet’ ja Matthei lapseeas mõnikord koos mänginud tütred, aastail 2006 kuni 2010 riiki juhtinud Michele Bachelet ja Evelyn Matthei, kes on jäänud peamiste kandidaatidena püsima võitluses riigipea ametikoha pärast Ladina-Ameerika viimase kahe aastakümne ühes stabiilsemas demokraatias ja edukamas majanduses.

Kõlab intrigeeriva süžeena poliitilises põnevikus? Kuid paraku ei ole elu mitte alati film ja siinkohal saab põnevik otsa. Vaatamata sellele, et tegu on kahtlemata väga erutava eellooga Tšiili pühapäeval peetavatele presidendivalimistele, puudub siiski suurem intriig, sest arvamusuuringute kohaselt ei ole võitjas suuri kahtlusi, Bachelet’ jaoks on küsimus vaid võidu esimeses või teises voorus vormistamises.

Samuti puudub dramaatiline konflikt, puudub perekondade vaheline vihkamine ja kättemaksusoov. Juba 1979. aastal seisis Matthei selle eest, et vana võitluskaaslase lesk ja tütar saaksid viieaastase eksiili järel kodumaale naasta. Bachelet’ pere, nagu ka kohtuorganid, ei pea Fernando Mattheid otseselt vastutavaks piinamiste eest akadeemias. Ka ei kasutanud kumbki naine, nüüdseks 62-aastane Bachelet ja 60-aastane Matthei, oma valimiskampaanias neid ühendanud saatust.

Põnevat lugu tõotanud kinoafišš on tuulde lennanud ning moondunud paremal juhul vaid melodramaatiliseks telefilmiks.

Poliitvangi leibagi maitsnud Michelle Bachelet on lubanud asuda läbi viima miljonite, hiljuti tänavatele tulnud tšiillaste nõudmist sotsiaalseteks muutusteks. Nii näiteks on Bachelet’l kavas haridusreform, suurendada keskkonnakaitset, vähendada ebavõrdsust ühiskonnas.

Vasaktsentristlik Bachelet on lubanud hariduskvaliteedi parandamiseks tõsta suurettevõtete makse, aga samuti tugevdada ametiühinguid ning edendada tervishoiusektorit ja avalikke teenuseid.

Bachelet soovib ühtlasi ka seadustada aborti vägistamisjuhtude puhul ning siis, kui ohus on ema või lapse tervis. Tšiili on üks vaid mõnest riigist maailmas, kus aborditegemine on endiselt täielikult keelustatud. Räägitud on ka võimalikust samasooliste abielude seadustamise kavast.

Võrreldes 2010. aastal presidendiametist lahkumise aegsete vaadetega, on Bachelet’ seisukohad aga veelgi rohkem vasakule nihkunud.

Lisaks presidendivalimistele viiakse pühapäeval läbi ka parlamendivalimised, mis on oodatult märksa suurema tähelepanu all. Uue koosseisu saab 120-kohaline alamkoda, 38-kohalises ülemkojas läheb loosi 20 mandaati. Analüütikute sõnul on Bachelet’l märksa keerulisem läbi suruda oma kava kongressis, kus parempoolsed jõud püüavad suuri muudatusi iga hinnaga takistada.

Bachelet’ on oma platvormi kampaania algusega võrreldes ka märgatavalt pehmendanud, kutsudes rohkem läbirääkimistele ja dialoogile ega kavatse murrangulisi muudatusi ellu viia, vahendas AFP New Yorgi ülikooli tšiili politoloogi Patricio Navia sõnu. See võib tähendada aga toetajate mõningast kaotust.

Matthei soovib aga jätkata praeguse paremtsentristliku presidendi Sebastián Piñera poliitikat. Tema sõnul ei ole maksude tõstmine õige valik, ning kulutusi tuleb katta majanduskasvu arvelt. Samuti ei näe Matthei vajadust muuta põhiseadust, mis võeti vastu Pinocheti ajal. Vahest üks jõulisemaid plaane on tõsta politseinike arvu, andes neile senisest suuremad läbiotsimisvolitused.

Bachelet’ esimest ametiaega on kritiseeritud kalliks kujunenud ja läbi kukkunud transpordisüsteemi loomise katses, ametist lahkudes oli tal rahva väga kõrge, 84-protsendine poolehoid, seda eriti vaese elanikkonna seas.

Tšiili peamise uuringufirma CEP viimane küsitlus oktoobris näitas, et Bachelet’d eelistab 47 protsenti valijaist, konservatiivsel Mattheil aga 14 protsenti 17 miljoni elanikuga riigi valijaskonna toetust. Järelejäänud protsendid jaotuvad seitsme muu kandidaadi ja veel otsustamata valijate vahel.

Ent vahepealsetel aastatel ÜRO naiste ja võrdõiguslikkuse agentuuri juhtinud Bachelet ei saa kindel olla oma valijaskonna püsimisele. Sellest annab tunnistust tõsiasi, et esmakordselt presidendi- ja parlamendivalimistel ei ole valimine kohustuslik ning vastupidiselt USA demokraatia näitele, kus vaesem elanikkond on olnud aktiivsem hääletaja, näitab Tšiili statistika suuremat valimisaktiivsust just ühiskonna rikkama ja parempoolsema kihi seas.

Vabadus mittevalida

Kuni 2011. aastani ei olnud valimistel hääletamiseks registreerimine automaatne ning tšiillased võisid ise valida, millega kaasnes samas kohustus hääletada. Alates 2012. aasta kohalike omavalitsuste valimistest registreeriti kõik hääleõiguslikud kodanikud automaatselt, kuid samas kaotati trahvid valimistest kõrvale jäämise puhul. Muudatuse eesmärgiks oli võidelda poliitikast võõrandumise vastu eeskätt noorte seas, kellest väga suur osa varem ei olnud huvitatud enda valimistele registreerimisest, mis omakorda tõi kaasa võimaliku trahvimise, mida mitteregistreerunud kartma ei pidanud.

Muudatuse toetajate väitel pidanuks see suurendama poliitilist aktiivsust, mida aga ei juhtunud kohalikel valimistel. Nüüd, presidendi- ja parlamendivalimistel, loodetakse valimisaktiivsuse tõusu, ent ilmselt üldist trendi poliitilistest protsessidest võõrandumisest see ei peata.

Bachelet’ kampaania peamine plaan on muuta Pinocheti-aegset põhiseadust, ent selleks tuleb tal saavutada piisavalt suur enamus, mis konstitutsiooni muutmiseks on väga kõrge nõudmisega – Bachelet vajab sõltuvalt reformi ulatusest vähemalt kahte kolmandikku, kolme viiendikku või nelja seitsmendikku toetust, seda nii senatis kui esindajatekojas. Probleem seisneb aga selles, et kuigi Bachelet’ koalitsioonipartnerid võivad valimistel saada nimetatud nõudmiste täitmiseks piisava toetusprotsendi, ei tähenda see tulemustega proportsionaalset kohtade arvu parlamendis.

Valimissüsteemi kohaselt saab valimised ringkonnas võitnud nimekiri juhul, kui suudetakse teiseks jäänud nimekirja edastada kahekordselt, endale kahest saada olevast mandaadist mõlemad. Märkimisväärse enamuse saavutamiseks tuleb Bachelet’ koalitsioonil edestada teist nimekirja neljas kuni seitsmes senati valimisringkonnas ja üheksas kuni 20 alamkoja valimisringkonnas (sõltuvalt kvoorumist).

Bachelet’ senisele koalitsioonile Concertaciónile, kuhu kuulusid vasaktsentristlikud kristlikud demokraadid ja sotsialistid, on nüüd lisandunud ka kommunistid. Uuel jõul, Nueva Mayoríal, on siiski raske sellist eesmärki saavutada, vaatamata sellele, et parempoolse Alianza populaarsus pole olnud niivõrd madal pärast 1989. aastat.

Valimistulemustest sõltub paljugi, milliseks kujuneb Bachelet’ võim järgmisel neljal aastal. Kui suudetakse saavutada enamus, mis võimaldab põhiseaduse muutmist, siis tunnevad valijad ilmset rahulolu seoses muudatustega. Kui aga piisavat enamust kummaski kojas ei saavutata, siis võivad Bachelet’d ees oodata sarnased kriitikanooled, mis on viimasel kolmel aastal lennanud Piñera pihta.

(VV-AFP-Washington Post)

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*