Seebiseriaal Maldiivide presidendivalimised

Villu Varjas

Hetkeseisuga on septembrist alates eetrisse läinud seriaali kolm osa ja pinge on haripunktis. Aga, et aru saada, miks meeleolu Malé tänavatel pigem Kairot meenutab, tuleb agusihvkalikult ajas pisut tagasi minna.

Eellugu

Aasta 2008. Pärast 30-aastast Maumoon Abdul Gayoomi pukisolekut peetakse esimesed vabad valimised. Valimised võidab Mohamed Nasheed. Nasheed istub presidendipalees rahvarahutusteni 2012. aastal. Kuna rahutud olid ka politsei ja sõjavägi, kes tihti kramplikult toolist kinni hoidvatele liidritele kaitset pakuvad, ei jäänud Nasheedil muud üle, kui tagasi astuda.

Mees ise väitis küll hiljem, et tagasiastumise peamiseks põhjuseks oli püssitoru silme ees. Ohjad võttis üle asepresident Mohamed Waheed, kes arvas, et Nasheedi lugu püssitorudest on muinasjutt.

1. osa

Septembri algus 2013. India ookeani pisikeses saareriigis peetakse presidendivalimised. Peaosas juba tuntud ekspresident Nasheed, endise valitseja Gayoomi poolvend Abdulla Yameen, kohalik ärikas Gasim Ibrahim ja presidendikohustusi täitev Waheed. Et saada esimeses voorus valituks, on vaja üle 50 protsendi valijate toetust.

Nasheed võitjas kahtusi ei jäta, kuid 50 protsendist jääb puudu viis protsendipunkti, mis tähendab, et valimised peaksid minema teise ringi. Vastaseks peaks tulema Yameen, keda toetas 25 protsenti valijatest ja kes edestas kolmandaks platseerunud Ibrahimi vaid protsendipunktiga. Waheedi osaks jäävad seega vaid aganad.

Ibrahimi kaebuse peale ülemkohus aga tühistab esimese vooru. Nimelt leitakse, et 5600 hääletama registreeritut on kas alaealised või surnud. Neil gruppidel aga valimistel osaleda ei lubata. Valimiskomisjoni hinnang valimiste eel oli – kõik korras. Ka meedia ja rahvusvaheliste vaatlejate arvates oli kõik „okei“.

2. osa

Presidendivalimised on kavandatud 19. oktoobriks. Ent urnide juurde rahvas ei jõua, sest politsei marsib eelneval õhtul valimiskomisjoni ja sunnib valimisi tühistama. Mundrikandjad muretsevad, et kuna uuendatud valijate nimekirjale on oma nõusoleku andnud vaid Nasheedi partei, siis võib antud olukorras valimiste läbiviimine tuua endaga kaasa rahutused.

Vägivallast tõepoolest pääsetakse, kuid nii rahvusvaheline üldsus kui Nasheedi toetajad asuvad häälekamalt protestima. Olulise probleemina kerkib üles põhiseaduskriisi oht, juhuks kui 11. novembriks presidenti ei valita, sest põhiseadus olukorraks, kus ühe presidendi ametiaeg lõppeb ja uut presidenti veel pole, lahendust ette ei näe.

3. osa

Presidendi ametaja kukkumiseni on jäänud kaks päeva. Valimiste esimene voor on plaanitud 9. novembrile ja teine voor vajadusel järgmisele päevale. Valimised viiakse edukalt läbi, kuid Nasheedil jääb ikkagi päästva 50-protsendise künnise ületamisest puudu vaid kolm protsendipunkti.

Järgmisel päeval peaks aset leidma teine voor, kuid vastaskandidaat Yameen hakkab pirtsutama, et tal ei jää kampaaniaks aega. Ülemkohus, mis juba varem oli väga heades suhetes Yameeni poolvennaga, tulebki vastu ja lükkab valimised kuus päeva edasi ning riigi seeläbi ka põhiseaduslikku kriisi. Nasheed on maruvihane ja rahvusvaheline kogukond pehmelt öeldes rahulolematu.

Kätte jõuab 11. novembri õhtu ja vastne ekspresident (ehk presidendikohuseid täitnud) Waheed keeldub presidendipaleest lahkumast, ehkki on seda varem lubanud. Ülemkohus selles probleemi ei näe. Küll aga näevad mitmed armeeohvitserid, kutsudes sõdureid Waheedile mitte kuuletuma ja parlamendispiiker. Opositsioon möllab palee värava taga – õnneks siiski rahulikumalt kui Egiptuses -, käiku on läinud pisargaas ja kumminuiad. Jooksevad tiitrid.

Seebiseriaali… khm, valimiste jälgijad ootavad põnevusega laupäeval eetrisse minevat neljandat osa. Maldiividest kui tõsiseltvõetavast demokraatiast mõtlevad praegu tõenäoliselt veel vaid vähesed.

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*