Brasiilias rahvas soovis raputust

Brasiilias, kus aastas tapetakse rohkem inimesi kui Ameerika Ühendriikides ja Euroopa Liidus kokku. Riigis, kus globaalse majanduskasvu tsükli ajal vaagub majanduskasv paigalseisu ja üheprotsendise kasvu vahel ning riigis, kus viimane valitud president tagandati korruptsiooniskandaali tõttu, olid valijad väsinud pettumisest ja otsustasid Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko tuules seniseid võimukoridore mitte ainult tuulutada, vaid koos seintega lammutada ja valisid presidendiks paremkonservatiivsete vaadetega Jair Bolsonaro.

63 aastast Bolsonarot, keda võrreldakse reljeefsete sõnavõttude pärast nii Donald Trumpi kui Filipiinide kõvakäepoliitika vedaja Rodrigo Duertega, toetas valimistel üle 55 protsendi valijatest. Konservatiiv seljatas valimistel senise võimuerakonna Tööpartei esindaja Fernando Haddadi, kelle poolt andis hääle 45 protsenti valimistel käinutest.

Erinevalt Donald Trumpist ei ole Bolsonaro Brasiila poliitikas uustulnuk, vaid vastupidi. Endine sõjaväe kapten Bolsonaro, on kuulunud Brasiilia parlamenti alates 1991. aastast, kuid pole kunagi kuulunud võimupartei ridadesse, mis võimaldas tal valimiskampaanias esitleda ennast võimuvälise kandidaadina.

Isiklikuks ja agressiivseks kiskunud valimiskampaania kandus üle ka Brasiilia tänavatele, kus 6. septembril, kuu enne presidendivalimiste esimest vooru, Bolsonarot kampaania tegemisel pussitati, kuid millest kandidaat küllaltki kiiresti taastus ja kindlasti ka märtrikrediiti endale kasseeris.

Bolsonaro toetajaid ei saa grupeerida ühegi sotsiaal-demograafilise ühisnimetaja alla, kuid ta keskendus kampaanias punktidele, mis puudutasid kolme brasiilia ühiskonna kõige tundlikumat närvi – kuritegevus, korruptsioon ja majandus. Neljanda fookusteemana lisas Bolsonaro omadeks ja vastasteks lahterdumist võimaldava pereväärtuste küsimuse.

Valimisdebattides rõhutas Bolsonaro politseinikelt jõulisemat tegutsemist relvastatud tänavagrupeeringute vastu ning on öelnud, et „politseinik, kes ei tapa, ei ole politseinik“. Bolsonaro soovis lihtsustada legaalselt relvade soetamist, et inimesed saaksid ise  lokkavale kuritegevusele vastu seista.

Lisaks üldises Brasiilia poliitikas pettunutele, tunnevad Bolsonaro valimisvõidu üle rõõmu veel kohalik erasektor ning välisinvestorid. Ligi kolmkümmend aastat riiki juhtinud vasakpoolsetele poliitikutele vastandunud Bolsonaro peab oluliseks turumajanduse ja ettevõtluse (eriti põllumajanduse) edendamist ning soodsa investeerimiskeskkonna loomist. Bolsonaro lubas lihtsustada maksusüsteemi, alandada makse, kärpida riigi kulutusi ning vähendada riigi võlakoormust.

Veendunud rooma-katoliiklasena on äsja presidendiks valitu tugev samasooliste abielude ja abordivastane, mis tekitas ühiskonnas ühe kõige suurema polariseerumise ja väärtuste arutelu.

Bolsonaro on ähvardanud Trumpi eeskujul lahkuda ka Pariisi kliimaleppest kuna väidab, et leppes püsides kaotab Brasiilia kontrolli Amazonase vihmametsade üle.

Välispoliitikas soovis Bolsonaro tihendada koostööd Ameerika Ühendriikidega ning Donald Trump oli ka esimesi, kes isiklikult Bolsonarot pühapäeva hilisõhtul õnnitles.

Uus president astub ametisse 1. jaanuaril 2019 ja tema ametiaeg kestab neli aastat.

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*