Boliivia valimiste korraldus mõjub kainestavalt

Villu Varjas

Roosa vohangu ajal olla umbes kolm neljandikku kõigist ladinaameeriklastest elanud vasakpoolse suunitlusega riikides. Boliivia eesotsas Moralesega oli üks viimaseid, ent seda värvikam täiendus nende riikide ritta.

Tema imperialismivastased reformid, nagu näiteks nafta- ja gaasivarude riigistamine, tähendasid üha tihedamini Moralese asetamist samasse lausesse selliste kolleegide nagu Fidel Castro ja Hugo Chavezega.

Moralese kahte ametiaega on ilmestanud arvukad protestid ning kokkupõrked. Kuid erinevalt paljudest teistest autokraatliku stiiliga riigijuhtidest on Boliivia presidendi arsenalis olnud piitsa kõrval olulisel kohal ka pehmemad mõjutusvahendid. Näiteks 2009. aasta uude põhiseadusesse viidi opositsiooni protestide järel sisse olulisel määral kompromissettepanekuid ning vajadusel on Morales ka rusika tasku pistnud ja avalikkuse ees vabandanud.

Rahval pole olnud põhjust pikalt Moralese peale viha pidada. Raske on ju kritiseerida kui tema võimuletulekust saadik on paljud asjad ka positiivses suunas liikunud. Näiteks alates 2005. aastast on avaliku sektori kulutused, millest suure osa moodustavad sotsiaalkulud, tõusnud üle kahe ja poole korra.

Elukvaliteedi tõusu kõrval on kohalikele ju tühiasi seegi, et kuigi Boliivia konstitutsioon ei luba järjest üle kahe ametiaja presidenditoolil püsida, veenis Morales kohtuid, et tema esimest ametiaega ei tohiks selle seaduse järgi käsitleda.

Valimised 2014

Pühapäevaste valimiste eel võib Morales kergemalt hingata. Valimiseelsed küsitlused näitavad talle stabiilselt ligi 60-protsendist toetust ning lähima jälitaja tiitel kannab kergelt iroonilist varjundit – tsemendimagnaat Samuel Doria Medinat pooldas oktoobri alguses vaid 13 protsenti küsitletuist.

Kolmandal kohal asus kaheksaprotsendise toetusega ekspresident Jorge Tuto Quiroga (2001-2002). Ülejäänud kahe kandidaadi, Moralese endise liitlase Juan del Granado ja põlisasukaid esindava Fernando Vargase toetus jääb juba alla kolme protsendipunkti.

Taolises olukorras ei maksa ka imestada, et Morales jättis septembri lõpus peetud ainsale presidendikandidaatide teledebatile kohale minemata.

Ent kampaania kõrval on hoopiski huvitavam jälgida valimisaegseid reegleid, mille Boliivia ülemvalimiskohus neljapäeval kinnitas ning mis koheselt ka jõustusid.

Nii näiteks keelustati neljapäevast esmaspäeva keskpäevani alkoholimüük kõigis poodides ja asutustes. Valimispäeval on rääkimata tulirelvadest keelatud kanda ükskõik milliseid esemeid, mida võiks käsitleda “ohtlikena”. Samuti on keelatud valimiskabiinidesse sisenemine seadmetega, mis võimaldavad piltide salvestamist.

Piirangute rea lõpetab küllaltki kummaline otsus peatada valimispäeval igasugune siseriiklik ühistransport, mis ei ole valimiskohtult vastavat luba siiski veel saanud.