Augustikuu valimiste suurim üllataja oli Keenia ülemkohus

Valimisvaatlus

Augustikuu valimismenüüsse mahtusid ainult kahed valimised. Kui Rwanda presidendivalimiste tulemus oli kõigile ette teada, siis Keenia presidendivalimised said seevastu lahenduse, mida Aafrika mandril pole varem nähtud.

Kagame tegi Rwanda presidendivalimistel puhta töö

Rwanda presidendivalimised lõppesid alates 2000. aastast ametis olnud riigipea Paul Kagame Kilimanjaro-kõrguse võiduga. Numbrid on muljetavaldavad – valimistel osales 96 protsenti hääleõiguslikest kodanikest ning neist 99 protsenti eelistas Kagamet endisele ajakirjanikule, Rohelisse Demokraatlikusse Parteisse kuuluvale Frank Habinezale. Ainult valijanumbreid arvestades jäi tabloole seis 6 600 000 : 80 000.

Tihti tähendavad sellised numbrid, et tegeliku toetusprotsendi ja ametlike tulemuste suhe on pigem teoreetiline. Kuid kui USA välisministeerium veel andiski Rwanda valimiste läbiviimisele üpris kriitilise hinnagu, oli Euroopa Liidu välisteenistuse hinnang tunduvalt positiivsem ja Rwanda puhul ei saa ka kahelda, et toetus Kagamele poleks ääretult kõrge.

Portreepilt Rwanda presidendist Paul Kagamest
Paul Kagame istub Rwanda presidenditoolil juba 2000. aastast (Foto: Wikimedia Commons/Chatham House)

Ja isegi kui tahaks, oleks väga keeruline alternatiivi valida. New York Timesi artikkel annab ülevaate opositsiooni kibedast elust. Lisaks vangistatud ja teadmata kadunud opositsiooniliikmetele võib muuhulgas juhtuda, et opositsiooni võimalikke valijaid ähvardavad “vale valiku” tegemise eest isegi nende naabrid.

Opositsiooni meeleolust oma võimaluste kohta annab aimu ainsa vastaskandidaadi Habineza ühel kampaaniaüritusel öeldud mõte, “Meid koheldakse ikka kui vaenlasi… aga vähemalt seni pole neil valimistel kedagi meie parteist tapetud, vangi pandud ega ahistatud, ja see tähendab vähemalt mingit progressi”.

Tänu 98-protsendise toetusega mullu heaks kiidetud põhiseadusmuudatusele võib Kagame presidenditoolil püsida kuni 2034. aastani.

Pretsedendi loonud Keenia ülemkohus tühistas presidendivalimiste tulemused

Kolm päeva pärast 8. augustil peetud Keenia presidendivalimisi kuulutati valimiste võitjaks ametisolev president Uhuru Kenyatta, kes kogus 54,3 protsenti häältest. Opositsioonikandidaat Raila Odinga saagiks jäi 44,7 protsenti ja arvestades, et ka ennustustes oli kahe kandidaadi vahe umbes kümme protsendipunkti, tundus kõik olevat läinud oma loomulikku rada pidi. Aga võta näpust…

Šokeeriv uudis laekus 1. septembril, kui Keenia ülemkohus tühistas Odinga protesti järel ebakorrapärasuste tõttu valimistulemused ja sundis 60 päeva jooksul korraldama uued valimised. Üllatusena tuli see nii keenlaste, sealhulgas Odinga enda, kui ka rahvusvahelise üldsuse jaoks, sest rahvusvahelised vaatlejad olid hinnanud valimisi kui vabu ja ausaid.

Peamine põhjus üllatuseks oli siiski see, et Aafrika mandril pole sellist asja varem juhtunud, et riigi kohus tühistaks ametisoleva presidendi tagasivalimise. Opositsioonikandidaat Odinga nägi seda kui ajaloolist sündmust kogu Aafrika jaoks, ning ka president lubas, küll mitte sama rõõmsalt, kohtu tulemust respekteerida.

Keenia põhiseadusekspert Tina Alai toob Washington Postile välja tulemuste tühistamise märgilise tähenduse tähtsuse – küsimus polnud kohtu jaoks selles, kas valimiste võitja oleks võinud muutuda, vaid õigusriigi põhimõtete järgimises ja neile vastavates valimisprotseduurides.

Keenia ülemkohtu hoone
Keenia ülemkohus (Foto: Wikimedia Commons/Kriddl)

Tühistamise põhjusena tõi kohus valimisprotokollide edastamisega seotud anomaalia, kus opositsiooni hinnangul läks kaduma umbes viis miljonit häält. Põneviku mõõtmeid võtma hakkavale loole annab kütet juurde IT-lahendustega tegelenud kõrge valimisametniku mõrvatuna leidmine nädal enne valimisi. Nende lahenduste hulka kuulus ka valimistulemuste edastamiseks kasutatud süsteem, mis valimiste päeval kokku kukkus.

New York Timesi artiklis kirjeldab Michigani ülikooli statistika- ja politoloogiaprofessor Walter Mebane, et puhtalt statistika põhjal ja Keenia poliitikat tundmata võib märgata laialdast tulemustega manipuleerimist.

Uued valimised tuleb pidada 60 päeva jooksul ja ehkki favoriit on pigem Kenyatta, ei saa Odinga võimalusi alahinnata. Odinga on nüüd sihikule võtnud süsteemi. Kuna ülemkohus nägi valimiste tühistamise peasüüdlasena valimiskomisjoni, nõuab Odinga, et päid lendaks ja garantiisid, et uued valimised oleks ausad. Muul juhul ähvardab ta valimisi boikoteerida.

Kuid demokraatia toimimise kõrval tuleb uute valimiste puhul olla valmis kaheks varjuküljeks, mis tihti saadavad Keenia valimisi. Üks neist on oht vägivallaks, neist kõige kurvem näide oli 2007. aastal, kui valimistele järgnenud konfliktis hukkus vähemalt 1300 inimest. Teine on valimistele kuluv rahaline ressurss. Tänavuste valimiste hind oli hinnanguliselt üle miljardi USA dollari ehk üle 840 miljoni euro, millest ligi pool tuli riigi rahakotist (loe detailsemalt QZ ülevaatest). Valimiste majanduslikest tagajärgedest taastumine aga võib võtta vähemalt kaks aastat.

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*