Elsalvadorlased ei oota valimistest lahendusi

Anneli Vares

Valimisvaatluse külaliskirjutaja Anneli Vares osales El Salvadori valimistel Euroopa Liidu vaatlusmissiooni esindajana, tema mõtted on isiklik arvamus ega kajasta ühegi institutsiooni seisukohti.

Selleks et mõista valimisi, poliitilist maastikku ja laiemalt elu üldse Ladina-Ameerikas, oleks hea lugeda alustuseks läbi „Sada aastat üksildust“. See Gabriel García Márqueze geniaalne teos peegeldab tänapäeva reaalsust kogu selle maagilisuses kui ka traagikas jätkuvalt sama täpselt kui 50 aastat tagasi.

Kesk-Ameerika väikseimas, samas kõige tihedama asustusega riigis El Salvadoris 4. märtsil peetud parlamendi- ja kohalike omavalitsuste valimised olid järgmine peatükk selles igaveses, Ladina-Ameerikale omases liberaalide ja konservatiivide rivaalitsemises ja võimuvõitluses. Valimised, millesse erinevalt naaberriigist Hondurasest vist otseselt nõiad ei sekkunud, ning mis rahvusvaheliste standardite põhjal kvalifitseerusid demokraatlikeks ja üsna vabadeks, olid tegelikult korraldatud püüdlikult. Samas, ehkki suuremaid rikkumisi ei tuvastatud, iseloomustas valimisi leige osavõtt (42 protsenti) ja huvitavalt suur rikutud valimissedelite osakaal (umbes 10 protsenti).

Vähene huvi rahvalt, kes elab riigis, mis on maailmas teisel kohal tapmiste poolest (aastas 63,2 inimest iga saja tuhande elaniku kohta), mis tänu kliimasoojenemisele ja saastatusele on kõrbestumas ning kus ligi kümnendik elanikkonnast on endiselt kirjaoskamatu, ei üllata tegelikult. Rahvas on kaotanud usu, et valimised võiks tuua kindlustunde, et oma vähestki sissetulekut, või selle puudumisel koguni oma elu, ei pea enam loovutama kuritegelikele gängidele. Noored on kaotanud lootuse, et isegi korraliku hariduse omandamise järel võiksid nad konkureerida tööturul võimuparteide funktsionääride sugulaste ja sõpradega ning püüavad iga hinna eest pääseda Ameerikasse. Parteidel puuduvad ideed ja agendad.

Pidulik valimiste väljakuulutamise tseremoonia El Salvadoris.
Valimiste väljakuulutamine El Salvadoris (Foto: Presidencia El Salvador/Flickr)

Oluline on märkida, et mitte ükski partei ei pakkunud lahendusi või vähemalt plaani nende põletavate probleemide lahendamiseks, sest järgmised valimised on juba kolme aasta pärast ja vahepeal valitakse veel presidenti. Rahvas on väsinud valimistest. Valimised on muutunud asjaks iseeneses ja võimule saamine on rahvuslik spordiala, mille järel tuleb täita taskud nii kiiresti kui võimalik, sest kohe algab uus kampaania…

Nagu öeldud, valimiste korraldamine ei ole probleem ja need ei ole odav lõbu. Valimissüsteem on timmitud nii keerukaks, et sellest ei saa aru ka enamik ametnikke, rääkimata tavalisest inimesest. See kõik seletab madalat huvi ja suurt hulka rikutud valimissedeleid, millest väga paljud kandsid selget sõnumit – „me ei usalda teid“.

Selles valguses tundub võib-olla isegi küüniline hinnata vaid protsessi. Aga selle tõdemuseni peavad ilmselt jõudma antud juhul elsalvadorlased ise. Loodame, et jõuavad ja Macondosse saabub kunagi rahu ja õitseng!

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*