Austraallased valivad: vasakpoolne peaminister või parempoolne valitsus

Priit Kallakas

Küsitlused ei näita leiboristide ning liberaalide ja konservatiivide liidu, keda sealmail nimetatakse ühendavalt Koalitsiooniks, toetuses mäekõrgust ülekaalu parempoolsete kasuks. Viimase uuringu kohaselt toetab koalitsiooni 44, leiboristide 37 ja rohelisi üheksa protsenti valijaskonnast. Selline vahekord on püsinud rohkem kui kaks ja pool aastat, millest tulenevalt eeldatakse, et kuus aastat peaministri positsiooni hoidnud leiboristidele lüüakse hingekella ja jätkub aastatel 1996-2007 kestnud Koalitsiooni ajastu.

Paljude austraallaste sooviks oleks täna parempoolne valitsus, mida juhiks vasakpoolne Rudd. Peaaegu pool valijaskonnast, täpsemalt 47 protsenti, sooviks näha Ruddi peaministrina jätkamas, samas kui Koalitsiooni liidrit Abbotit eelistaks täitevvõimu juhina ainult 33 protsenti ozzie’dest.

Ruddi fenomenis on oma osa kindlasti tema karismal, kuid eelkõige võib arvata, et tegemist on ikkagi peaministri mesinädalate ja leiboristide hea taktikaga asendada poolteist kuud enne valimiste välja kuulutamist populaarsusedetabelites allakäiv parteijuht Julia Gillard.

Siiski tasub Ruddi kiita poliitilise aktiivsuse ja valijatega suhtlemise eest. Rudd on maailma üks jälgitumaid poliitikuid, kelle tegemistel Twitteris hoiab pilku peal üle 1,3 miljoni inimese. Võrdluseks võib tuua Toomas Hendrik Ilvese, keda jälgib näiteks 16 000 inimest, ja Briti peaministri David Cameroni, kelle tegemistest on huvitatud 388 000 säutsujat.

Ehkki mihklikuu seitsmendal päeval peetavatel valimistel ei sõltu kõik pelgalt parteijuhtide populaarsusest, eeldatakse, et majoritaarse süsteemi alusel korraldavate valimiste võitja otsustatakse just Queenslandi ja New South Walesi osariigis, mis on vastavalt Ruddi ja Abboti koduosariigid. Parteiliidrite osariikidest valitakse kokku 78 alamkoja liiget 150-st.