Ameeriklased eelistavad tasakaalustatud võimu

Valimisvaatlus

Teisipäeva, 6. novembri hommikul kell kuus avatakse Ameerika Ühendriikide idakaldal valimisjaoskondade uksed, mille taga avaneb ameeriklastel võimalus valida kongressi ja kohalike esinduskogude uued koosseisud.

Valimiste ennustamine on tänamatu töö. Kui veel mõne kuu eest arvati, et sinise lainega võtavad demokraadid suure enamuse esindajatekojas ja saavutavad kontrolli ka senatis, siis tänaseks on olukord hoopis teine. Pärast Brett Kavanaugh’ ülemkohtu kohtunikuks kinnitamise piinlikuks kiskunud protsessi ja Ladina-Ameerika majanduspagulaste rännakut Hondurasest USA piiri suunas, on vabariiklased suutnud oma valijaid mobiliseerida ning valimised tõotavad tulla ehk ootamatultki pingelised.

Sajakohalises senatis, kus hetkel hoiavad vabariiklased 51-49 enamust, läheb ümbervalimisele 35 kohta (Minnesotas ja Mississipis on erakorralised valimised), mis tähendab, et demokraadid vajaksid enamuse saavutamiseks juurde kaks kohta. Keeruliseks teeb demokraatidele olukorra see, et 35-st ümbervalimisele minevast kohast 26 kuulub juba nendele ehk nad peaksid võitma tagasi kõik oma kohad pluss saama juurde kaks mandaati kaalukausil olevast üheksast vabariiklaste kohast. Seega on demokraatidel tõenäosusteooria järgi võimalik hetkel rohkem kaotada kui võita, eriti kui arvestada, et üheksast vabariiklaste osariigist seitse on üsna kindlalt joondunud Trumpi selja taha ning seitse senaatorikohta võivad valimispäeval kukkuda ühele või teisele poole.

Ühendriikide valijatele ei meeldi ühele poliitilisele tiivale liigselt kogunenud võim. Selle ilmekas tõestus on vahevalimised, millel on presidendipartei kongressis alates 1865. aastast vaid kolme erandiga alati oma positsioone kaotanud. Ehkki tahavaatepeeglisse kiigates ei saa kaua rallit sõita, võib suure kindlusega väita, et sama tendents jätkub ka tänavu ning tõenäoliselt kaotavad vabariiklased 435-kohalises esindajatekojas oma praeguse 235-193 enamuse (seitse kohta hetkel täitmata). Arvestades demokraate toetavaid sõltumatuid, oleks minimaalse enamuse ehk 218 mandaadi saavutamisel demokraatidel vaja juurde saada 23 kohta. Selle õnnestumiseks loodavad demokraadid haarata enamiku kohtadest 25 ringkonnas, mida praegu esindavad vabariiklased, kuid kus 2016. aasta presidendivalimistel Clinton seljatas Trumpi. Viimase 50 aasta jooksul oleks tegemist alles kolmanda korraga, kus demokraadid suudaksid võita juurde rohkem kui 23 kohta.

President Donald Trumpi administratsiooni jaoks tähendaks esindajatekoja kaotamine, kuid senatis võimu säilitamise järelejäänud kaheaastaseks valitsemisperioodiks küll protsesside aeglustumist ja valitsuskabineti liikmete pidevat kuulamist esindajatekojas, kuid suuremat poliitikamuutust valimised endaga kaasa ei too ning 2020. aasta presidendivalimisi silmas pidades võib kujunev poliitikamaastik Trumpile isegi et kasuks tulla.

Ideoloogia pole oluline, Trump on põhiline

Washington Posti pühapäeval avaldatud küsitluse tulemuste kohaselt toetab üleriigiliselt demokraatide kandidaate 50 ja vabariiklasi 43 protsenti valijatest. Septembris edestasid demokraadid vabariiklasi 11 ning augustis koguni 14 protsendipunktiga. Ehkki demokraadid naudivad üleriiklikult veel seitsme protsendipunktist edu, tähendab see valimisringkondade arvestuses üsna tasavägist seisu. (Valimisringkondade põhist analüüsi soovitame lugeda Politicost https://www.politico.com/election-results/2018/house-senate-race-ratings-and-predictions/ või FiveThirtyEight keskkonnast https://fivethirtyeight.com/)

Kui varasematel valimistel on kaks olulisemat vahevalimiste tulemuste indikaatorit olnud inimeste rahakoti käekäik ja presidendi isiksus, siis seekord on Trumpi isik varjutanud riigi vaieldamatult hea majandusseisu mõju.

USA ühe tuntuma poliitikaanalüüsi keskkonna FiveThirtyEight.com kokku pandud Trumpi populaarsusreitingute koondtulemused näitavad, et Trumpi pooldajate arv ei ole ametisse nimetamise algusega võrreldes kasvanud (42 protsenti), kuid tähelepanuväärne on see, et viimasel kuul on see näitaja hoogsalt vahepealsest madalseisust taastunud, seda eriti vabariiklaste põlistes kantsides. Samal ajal on märgata ka presidenti negatiivselt suhtuvate inimeste arvu vähenemist (52,7 protsenti), mis on vabariiklaste valijatele andnud valimiskampaania lõpuspurdiks väikese lootuskiire.

USA ühiskond on polariseerunud, ja oli seda juba enne Trumpi presidentuuri algust, kuid vaieldamatult on sõnakas riigipea oma vastuolulise retoorikaga vastandumist veelgi süvendanud. Ühiskonna lõhenemine on viinud selleni, et vabariiklaste ja demokraatide vaheline ideoloogiline võitlus kõikuvate valijate nimel on kadumas ning tähtsaimaks on kujunenud oma valijate mobiliseerimine ja valimisjaoskondadesse toomine – selleks korraldatakse ka bussidega valijate hääletama toomist, samuti lubab UBER inimesi valimispäeval valimisjaoskondadesse tasuta sõidutada).

Valijate suurim mobiliseerija nii vabariiklaste kui ka demokraatide seas on just president Trump. Trumpi võimest saavad vabariiklased väga hästi aru ning ainuüksi valimiseelse kuue päevaga osaleb Trump koguni üheteistkümnel kampaaniaüritusel, mis on varasematel vahevalimistel olnud riigipeade puhul üsnagi erakordne nähe. Samal ajal ei ole demokraatidel liidrit, kes hoiaks organisatsiooni koos ning kelle taha valijad saaksid koonduda. Suurtel kampaaniaüritustel kasutatakse siiani eelmist presidenti Barack Obamat ja tuuakse välja isegi legendaarne telesaatejuht ning meediahiid Oprah Winfrey. Demokraatide organisatoorseks liidriks võib pidada esindajatekoja aseesimeest Nancy Pelosit, kes on toonud demokraatidele rekordilist toetusraha, kuid samal ajal on ta niivõrd vastuoluline, ja seda eriti veel kõige vasakpoolsemate demokraatide seas, et teda suurele areenile valimiseelselt laskma ei kiputa.

Valimisaktiivsus tõotabki tulla tänavu rekordiline, seda nii demokraatide kui vabariiklaste poolehoidjate ridades. Rusikareegli järgi küündib presidendivalimiste aastal valimisaktiivsus 55 kuni 60 protsendini, vahevalimistel jääb osalus enamasti aga allapoole 40 protsendi piiri. Eeldatakse, et praegustel valimistel võib valimisaktiivsus ulatuda aga kuni 50 protsendini, millele viitab ka äärmiselt kõrge eelvalimistel osalenute arv. Reede, 2. novembri seisuga oli 48 osariigis hääletanud 30,6 miljonit valijat ehk umbes kahe miljoni inimese võrra enam kui 2014. aasta eelvalimistel kokku.

Üks valijagruppe, kellele demokraadid tänavu erakordselt kõrget lootust panevad, on noored vanuses 18 kuni 29 eluaastat. Kahe aasta eest peetud presidendivalimistel, kus on alati märgatavalt kõrgem valimisaktiivsus, osales vaid 46 protsenti noorimast vanusegrupist, samas 65+ vanusegrupi aktiivsus oli 71 protsenti. Möödunud nädalal Harvardi Poliitika Instituudi avaldatud uuringust selgub, et 2014. aasta vahevalimiste eel pidas 23 protsenti alla kolmekümneseid valijaid valimistel osalemist tõenäoliseks. Tänavu on see näitaja hüpanud 40 protsendini. Samas tuleb siinkohal arvestada, et kogu selle valimisrühma osakaal valijaskonnast on vaid 18 protsenti (Washington Post, 30.10.2018).

Kui tavaliselt kalduvad vabariiklased olema vahevalimistel aktiivsemad kui demokraatide valijad, sest demokraatide taga kindlalt seisvad noored ja mustanahalised ei ole nii aktiivsed hääletamas käijad, siis tänavu on olukord vastupidine. Maineka uurimiskeskuse Pew andmetel on 67 protsenti demokraatidest tavapärasest entusiastlikumad valimistel osalemise suhtes. See on ligi kaks korda suurem näitaja kui 2014. aasta eelvalimiste ajal. Sama küsitluse järgi on mobiliseeritud ka vabariiklaste valijad, kellest 59 protsenti tunneb antud valimiste erilisust, kuid vabariiklaste innukuse kasv on vaid seitse protsendipunkti võrreldes 2014. aastaga.

Kolm sisulisemat teemat

Ehkki suhtumine Trumpi on neil vahevalimistel kõige olulisem valikukriteerium, on valimiskampaania viimastel kuudel läbinud ka kolm sisulisemat teemat. Loomulikult lõhestasid ühiskonda enim septembris ja oktoobris korraldatud Brett Kavanaugh’ kuulamised senatis ja tema kinnitamine ülemkohtu kohtunikuks. Verbaalseks kodusõjaks kujunenud protsess, mis haaras sisuliselt kõiki ameeriklasi, võimendas naiste toetust demokraatidele ja võttis kindlasti ära ka vabariiklaste tüüpvalijaid ehk maapiirkondade valgeid naisi. Samal ajal muutus Kavanaugh’ grillimine niivõrd intensiivseks, et suutis lõpuks üles äratada vabariiklaste valijaskonna, seda aga võivad demokraadid praegu isegi veidi kahetseda.

Valimiskampaania lõpusirgel saabus aga vabariiklastele taevaliku kingitusena 3200 kilomeetri kauguselt Hondurasest USA lõunapiiri suunas liikuma hakanud pagulaste karavan. See võimaldas Trumpil taas esile tulla oma valimiskampaania ühe suurima lubadusega, kaitsta (müüriga) USA lõunapiiri ebaseaduslike sisserändajate eest. Kuna senati vahevalimisi silmas pidades on lõunaosariigid Arizona ja Texas vägagi kriitilise tähtsusega, pani lähenev karavan demokraadid ebameeldivasse kahvlisse, kus ühel pool on küll soov vastanduda Trumpiga, ent teisel pool on kohalike valijate reaalsed mured illegaalsete immigrantidega.

Kolmas teema, mis tavaliselt on üks olulisemaid, oli majanduse käekäik. Keegi ei kahtle USA majanduse heas käekäigus. Majanduskasv on ligi 3,5 protsenti, tööpuudus aastakümnete madalaimal tasemel ning kui jätta välja oktoober, siis on ka aktsiaturud rekordtasemeil. Tõenäoliselt on inimestele valu motiveerivam kui heaolu, mistõttu ei hakanud vabariiklaste paljureklaamitud majandusnäitajate paranemise viide valijatele külge ning keskseks kampaaniateemaks majandus ei kujunenud.

Välispoliitika teemad nagu Iraan, Venemaa või Süüria, on USA vahevalimiste kontekstis täiesti ebaolulised.

Trumpil trumbid 2020. aastaks käes

Sellest, milliseks vahevalimised täpselt kujunevad, kirjutame kolmapäeval, kuid kui läheb enim levinud stsenaariumi kohaselt, siis mängivad need Trumpile kätte kõik vajalikud kaardid edukaks esinemiseks 2020. aasta presidendivalimistel. Esindajatekoja kaotus, kuid võimu suurendamine senatis tähendab, et ükski oluline demokraatide ega vabariiklaste eelnõu kongressi ei läbi ning Trump saab ka oma tegematajätmistes süüdistada demokraate obstruktsioonis. Trump peab aga arvestama, et esindajatekoja justiitskomitee tõenäoline uus esimees Jerry Nadler algatab kindlasti uurimisi Trumpi varasema majanduskäitumise kohta kui võib ka algatada Trumpi mahavõtmise, kui ta eelnevalt milleski süüdi peaks mõistetama. Samas võimendavad kõik Trumpi administratsiooni vastased rünnakud vabariiklaste baasi ühtsust, mis loob hea pinnase järgmisteks valimisteks. Kuid enne veel peavad demokraadid leidma endale presidendikandidaadi, kes suudaks Trumpi populistlikule retoorikale usutavalt vastu seista.

Uue koosseisuga kongress koguneb juba uue aasta 3. jaanuaril.

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*