Austraalia parlamendivalimisi juhib võimukoalitsioon napi eduga

Priit Kallakas

Möödunud laupäeval, 2. juulil, peeti Austraalias parlamendivalimisi, mis tõenäoliselt muudavad saareriigi poliitmaastiku järgnevaks kolmeks aastaks tõeliseks poliithäälte laadaplatsiks.

Ehkki Rohelisel Mandril on lõppemas juba kuues valimistejärgne päev, on tänaseks suudetud kokku lugeda vaid 80 protsenti häältest. Praegu on selge, et võimulolev liberaalidest ja konservatiividest koosnev valimisliit Koalitsioon võidab valimised, ent jätkuvalt on lahtine, kas Koalitsioon saavutab kaheparteisüsteemile omaselt vajaliku parlamendienamuse. Koalitsioon võtab sellega viimase 20 aasta ja kaheksandate valimiste jooksul kuuenda valimisvõidu.

Viimase seisuga on koalitsioonil võidetud mandaat 73-st ja konkureerival tööparteil 66-st ringkonnast. Veel on lahtine seis kuue otsustava mandaadiga, mis määrab, kas senisel võimukoalitsioonil on võimalik saavutada parlamendis enamus ehk 76 kohta 150-kohalises parlamendi alamkojas.

Kaalukeeleks väikeparteid ja sõltumatud

Valimistel otsustas 1,1 miljonit austraallast edastada oma eelistuse posti teel ja kõigi nende häälte kontrollimine võib Austraalia bürokraatiat arvestades kesta juuli lõpuni. Sellest hoolimata on Koalitsiooni ministrid end juba valimiste võitjaks kuulutanud. Selge on aga see, et valitsuse moodustamisel võtavad kaalukeele positsiooni sõltumatud üksikkandidaadid ja väikeparteid, mid on praeguseks saanud alamkojas juba viis kohta.

Kaks valimiskomisjoni liiget loevad valimistel antud hääli.
Häälte lugemine Austraalia valimistel (Australian Electoral Committee/© Commonwealth of Australia 2016)

Kui ükski partei ega koalitsioon saavuta valimistel parlamendienamust, eksisteerib veel loomulikult ka vähemusvalitsuse moodustamise võimalus. Seda siiski vaid juhul, kui suudetakse Ühendkuningriigi kuninganna määratud Austraalia kindralkubernerile tõestada, et neil on piisav väikeparteide ja sõltumatute toetus. See toetus ei pea olema allkirjastatud ega ka kirjalik, piisab ka avalikest toetusavaldustest, mida kindralkuberner peab pidama veenvaiks.

Isegi kui Koalitsioonil õnnestuks moodustada minimaalse häälteenamusega valitsus, võib olla kindel, et järgmised kolm valitsusaastat ei tule neile lihtsad. Nii Koalitsiooni saadikuid kui ka sõltumatuid üritab Tööpartei üle meelitada ja ära osta.

Maksud, haridus ja keskkonnakaitse

Tõenäoliselt jätkab Austraalia peaministrina möödunud aasta septembrist valitsusjuhi ametisse asunud Malcolm Turnbull. Ettevõtja taustaga liberaalist peaministri põhisõnumid valimistel olid suurettevõtete tulumaksulangetus 30 protsendilt 25 protsendile, hariduskulutuste suurendamine ning süsihappegaasi emissioonide vähendamine 30 protsendi võrra aastaks 2030.

Laudadel ootavad valimissedelid kastides lugemist.
Kuue päevaga on valimistel kokku jõutud lugeda vaid 80 protsenti häältest (Australian Electoral Commission/© Commonwealth of Australia 2016)

Üks kuumemaid teemasid Austraalia valimistel oli ka samasooliste abielude seadustamine. Nii Koalitsiooni kui ka Tööpartei liidrid ei seisnud selle idee vastu, kuid nägid erinevat teed antud eesmärgini jõudmisel. Turnbull lubas korraldada veel sel aastal rahvahääletuse, kuid Tööpartei soovis küsimuse parlamendisisest lahkamist.

57 erakonda ja kolmandik kandidaatidest naised

Pidevalt kasvava rahvaarvuga Austraalias kasvab ka valijaskond. Võrreldes viimaste, 2013. aasta valimistega, on valimisealiste inimeste arv kasvanud ligi miljoni inimese võrra. Kui kolm aastat tagasi oli valimisealisi kodanikke 14,7 miljonit, siis tänavu registreerus ligi 15,7 miljonit austraallast. Valimised on saareriigis kohustuslikud ja mõjusa põhjuseta valimata jätmisel ootab ees 20 Austraalia dollari suurune trahv ning nime salvestamine riiklikku „paturegistrisse“. Seetõttu pole ka imekspandav, et valimiskastide juurde jõudis 95 protsenti valijaid.

Valimistel osales 57 erakonda ja 1625 kandidaati, kusjuures kolmandik neist naised. Valimised teeb austraallaste jaoks eriliseks ka tõik, et esmakordselt jõudis parlamenti naissoost moslem, Anne Aly, kes küll ise ei soovi religiooni oma valimisedus mingilgi moel esile tõsta.