Võimalik Luksemburgi uus peaminister on Luxembourgi linnapea Bettel

Lauri Lippmaa

Esmaspäeva õhtul laekus pommuudis, millest muide Thomas Mell Valimisvaatluses varem päeval ilmunud loos prognoosivalt ka kirjutas, et peaminister Jean-Claude Juncker ja ta Kristlik-Sotsiaalne Rahvapartei (CSV) ei saanud mitte ainult kerget vopsu, vaid et Euroopa Liidu staažikaima valitsusjuhi ametiaja pikkusele suure tõenäosusega kohest jätku ei tule.

Hetkel nii näibki, sest üllatava käiguna teatasid CSV kauaaegne koalitsioonipartner, vasakpoolne Sotsialistlik Töölispartei (LSAP), valimiste suurimaks võitjaks peetav liberaalne Demokraatlik Partei (DP) ja rohelised, et asuvad teisipäeva hommikul koalitsioonikõnelusi pidama.

Seega otsustas LSAP proovida Junckeri tiiva alt väljuda ja katsetada ennenägematut kolmikliitu. LSAP on öelnud, et ei soovi peaministritooli, mis tähendab, et DP-l on vabad käed toimetamiseks, sest rohelised hoiavad ilmselt kümne küünega kinni haruldasest võimalusest valitsust moodustada ning on paindlikud.

Taktikaliselt geniaalse uinutava käigu tegi aga DP juht, Luxembourgi linnapea Xavier Bettel, kes valimiste eel andis mõista, et ei pea just suuremaks asjaks ideeks väikeparteide kolmikliitu, millega üldse üritada CSV-le kambakat teha. Taktika töötas laitmatult, mistõttu ei osanud kolmepoolset võimalikku kõrgetasemelist tagatoapoliitikat ilmselt valdav osa Luksemburgi poliitikutest ja diplomaatidest aimata.

Avalikus ruumis, kus Junckergi oli veendumust väljendanud, et suurhertsog Henri annab valitsuse moodustamise ülesande just talle, nägi väikeste koalitsiooni loomise võimalikkus pealtnäha vägagi keeruline ning nii reaalpoliitiliselt kui ka moraalselt üsna nõrkadel jalgadel püsiv kehand.

Näib aga, et suur taktik Bettel tuleb olukorrast igal juhul välja kõva võitjana ja võimalik, et suure tõenäosusega on ta Luksemburgi järgmine peaminister. LSAP ei saa aga kõnelustele väga laia bravuuriga vastu minna, sest välistatud ei ole ju seegi, et Bettel võib sotside liiga suure surve all ümber mõelda ning loodetava kolmikliidu loomise asemel hoopis oma valimiseelse mõttekäigu juurde naasta (et kolmekesi asjatamine ei pruugi tõepoolest kõige geniaalsem idee olla) ehk teisisõnu, minna hoopis Junckeri uksele koputama.

Ent ärgem kiirustagem sündmustest ette, sõbrad, Valimisvaatlus jätkab põneva tiksumise jälgimist.