Varssavi rahvas võib meeri maha hääletada

Priit Kallakas

Vastupidiselt Eestile on rahvasaadikud tagasikutsutavad “meile lähimas sõbralikus suurriigis Poolas”, kui kasutada president Lennart Meri kuulsaid sõnu, ja Varssavis just täna, 13. oktoobril seda õigust meeri vastu ka kasutatakse.

Varssavi linnapea Hanna Gronkiewicz-Waltz on peaminister Donald Tuski erakonna Kodanike Platvorm aseesimees ja Poola üks mõjukamaid poliitikuid. Gronkievicz-Waltz on püsinud ametis juba 2006 aastast ning on loomulik, et opositsioonipoliitikud võivad sedavõrd pikaldast võimult eemalolekut tunnetada meelinüristavalt.

Opositsionäärid süüdistavad meeri hariduskulutuste vähendamises ja ühistranspordi ning prügiveo hindade tõusus. Kusjuures uue prügiseaduse kohaselt peavad hakkama maksma 20 protsenti kõrgemat hinda need, kes prügi ei sorteeri. Lisaks süüdistavad opositsioonilise Õigus ja Õiglus partei esindajad võimukandjaid linnaametnike armee liiga suureks paisutamises. Võrdluseks, Tallinna linnavalitsuses töötab 1630 ametnikku, samas kui Varssavi linnavalitsuses tekitab ärrituse tuhande töötaja piirile jõudmine.

Aga nüüd referendumist. Linnapea tagasikutsumiseks on vajalik eelnevalt koguda kümme protsenti valimisõiguslike inimeste allkirju, mis Varssavi puhul on umbkaudu 133 000 signatuuri. Rahvahääletus ise peetakse lihthäälteenamuse põhimõttel, kuid selleks, et referendumi tulemus kehtiks, peab hääletusel osalema vähemalt 60 protsenti viimase KOV valimiste ajal valimas käinud inimestest ehk vähemalt 389 000 inimest.

Kui toetusallkirjade kogumine ei osutunud opositsioonile probleemiks ning neid saadi kokku koguni 232 000, siis tõenäoliselt ei õnnestu esimese naismeeri vastastel mobiliseerida nii suurt hulka valijaid, et referendumi tulemus oleks kehtiv.

Oma panuse madalale valimisaktiivsusele andis ka valitsusjuht, kes möödunud nädalal kutsus toetajaid jätma referendumil osalemata ning oma häält raiskamata.

Valimisjaoskonnad sulguvad Eesti aja järgi kell 22.

Kas sooviksime sama süsteemi ka Eestis rakendada, on aga kindlasti väärt mõtteaines ning võimalike huvitavate arutelude pärusmaa.

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*