Valimiste talveune lõpetasid Liechtenstein, Ecuador ja Šveits

Valimisvaatlus

Hoogsa aastalõpu järel tabas valimiste rinnet vaikus, mis murdus alles veebruaris. Järjekordse Šveitsi referendumi kõrval leidsid valimised aset veel Liechtensteinis ja Ecuadoris. Liechtensteini parlamendivalimistel näitas murenemise märke alates Teisest maailmasõjast püsinud kahe-ja-poole partei süsteem. Ecuadori parlamendivalimistel võitis absoluutse enamuse kohtadest Isamaaliit ja nibin-nabin jäi puudu, et esimese vooruga oleks presidendiks saanud Lenín Moreno.

 

Šveitsi referendumil olid peatähelepanu all kodakondsusküsimus ja ettevõtete maksustamine

Stabiilselt loetud kuude tagant rahvahääletusi korraldav Šveits jätkas tava ning 12. veebruaril peetud referendumil seisis rahva ees taas kolmest küsimusest koosnev komplekt. Küsimuste teemad olid:

1) kolmanda põlvkonna sisserändajate lihtsam naturaliseerimine;

2) teede- ja linnataristu jaoks riikliku fondi loomine;

3) maksusüsteemi uuendamine, eesmärgiga säilitada rahvusvaheliste firmade kohalolu riigis ja meelitada ligi uusi.

Enim meediakajastust sai neist kolmest kolmanda põlve sisserändajatele kodakondsuse lihtsamini andmine. Karmi kodakondsusseaduse poolest tuntud Šveitsis puudutaks see umbes 24 000 elaniku, kellest umbes 60 protsenti on itaalia päritolu, järeltulijaid ja nendegi puhul ei külvata kodakondsust küsimusi esitamata kõigile – taotlejad peavad vastama mitmele tingimusele. Idee vastaste peamine argument oli, et järjest rohkem puudutab antud küsimus islamimaadest sisserännanuid ja seega identiteediküsimusi. Rahvahääletusel andis 60 protsenti osalenutest valitsuse kavale rohelise tule.  

Teede- ja linnataristu fondi loomise küsimus oli aasta jooksul juba kolmas transporditaristut puudutav küsimus – 2016. aasta veebruaris anti heakskiit Gotthardi tunneli ehitamisele ja juunikuu rahvahääletusel lükkas ligi 70 protsenti osalenutest tagasi mõtte kasutada kütuseaktsiisist saadud raha ainult teedeparanduse eesmärgil. Ka seekordne transpordiküsimuse otsustamine ei tekitanud kahtlusi, 62 protsenti osalenutest andis fondi loomisele heakskiidu.    

Vähemalt ettevõtjate seas kõige teravama tähelepanu all olnud maksusüsteemi küsimuse keskmes oli välisettevõtetele kehtestatud maksuerandite kaotamine ja kõigile ühtse maksusüsteemi sisseseadmine (loe lähemalt nt siit). Sama kindel kui oli rahva ‘jah’-sõna teiste küsimuste puhul, oli rahva arvamus ka siin, kui 59 protsenti osalenuist algatuse tagasi lükkas. Üks kõlavamaid kriitikanoote ettepaneku suunal oli, et valitsuse plaan – jätta välisfirmade puhul maksud Šveitsi firmadega samale tasandile tõstmata, vaid vastupidi, tõmmata taset madalamaks kõigil – on ettevõtete suhtes liiga helde.

 

Ecuadori president valitakse II voorus

Veebruari keskpaigas suundusid valimiskastide juurde 16-miljonilise rahvaarvuga Ecuadori valijad. Valida tuli uus parlament kui ka valitsusjuhi rolli täitev president. Ehkki Ecuadori majandus on viimased viis aastat järjepidevalt jahtunud, ei mõjutanud see kaks ametiaega presidenditoolil istunud Rafael Correa ega tema „Isamaaliidu“ (Alianza PAIS) erakonna populaarust.

Põhiseaduse kohaselt ei ole Ecuadori presidendil lubatud olla ametis rohkem kui kaks nelja-aastast ametiaega järjest. Correa populaarsus seevastu ärgitas tema toetajaid koguma allkirju põhiseaduse muutmise referendumi korraldamiseks, mille sisu oleks olnud presidendile kolmanda ametiaja lubamine. Rahvahääletuse korraldamiseks vajalikud umbes 900 000 allkirja ületati kolmandiku võrra.

Hoolimata 1,2 miljonist kogutud allkirjast, rahvahääletust siiski ei korraldatud, kuna Correa teatas ise poliitikast taandumisest ja välistas sellega uuesti kandideerimise. Correa järglasena seati Isamaaliidu presidendikandidaadiks endine asepresident ja ÜRO erivajadustega inimeste erisaadik Lenín Moreno.

Ecuadori presidendikandidaat Moreno Lenin poseerib lastega.
Moreno Leninil jäi ülinapilt puudu, et saada esimeses voorus Ecuadoris presidendiks (Foto: Cancillería Ecuador/Flickr.com)

Ecuadori presidendivalimistel seati üles kaheksa kandidaati, kelle seast lisaks Morenole oli veel tõsiseltvõetavaks presidendiks pürgijaks ärimees Guillermo Lasso. Parempoolne Lasso kandideeris presidendiks teistel järjestikustel valimistel ning tema lubadus oli tuua Ecuadori majandusse pööre ning luua riiki miljon uut töökohta.

Presidendivalimiste avavoorus Ecuador uut riigijuhti siiski ei saanud. Valimisseaduse kohaselt peab esimeses voorus valimiste võitmiseks kandidaat koguma vähemalt 40 protsenti häältest ja edestama järgmist kandidaati vähemalt 10 protsendipunktiga. Ehkki Moreno edestas Lassot 11 protsendipunkiga, kogus ta vaid 39 protsendi valijate toetuse ning seega selgitatakse uus riigipea 2. aprillil.

Ecuadoris on valimised kohustuslikud valijaile vanuses 18 kuni 65 eluaastat, kuid valimistel võivad osaleda ka noored alates 16. eluaastast. Esimese vooru valimisaktiivsus oli kõrge, 81 protsenti.

Ecuadori parlamendivalimised võitis ülekaalukalt Isamaaliidu erakond, mis võitis 137-kohalises esinduskojas 74 mandaati ja saavutas sellega absoluutse enamuse.

 

Üle Euroopa puhuvad poliitikatuuled puudutasid ka Liechtensteini parlamendivalimisi

Kääbusriik Liechtenstein valis oma 25-liikmelise parlamendi 5. veebruaril. Liechtensteini juhtumi muudab huvitavaks asjaolu, et ühena vähestest monarhiatest on jäme ots jäetud endiselt kroonitud riigipea kätte, kel on Euroopa riikide reas suhteliselt pretsedenditu võimuulatus – õigus vetostada parlamendi otsuseid, saata laiali valitsus ning vetostada ka riigis üsna laialt kasutusele võetud referendumite tulemusi.

Siiani on rahvas seisnud kindlalt monarhia võimtäiuse piirangute vastu. Liechtenstein on üks ütlemata huvitava poliitilise süsteemiga riik, kus võimutasakaalupunkt peab leiduma valitud esinduskogu, nende ametisse määratava valitsuse, otsedemokraatia ja päritud legitiimsusega printsi vahel. Ehkki alates Teisest maailmasõjast on väikeriigis välja kujunenud Saksamaale sarnane kahe-ja-poole partei süsteem, kus domineerivad riigi kaks suuremat erakonda – konservatiivne Edumeelne Kodanikepartei ja kristlik-demokraatlik Rahvuslik Liit.

Valimistel saavutas Edumeelne Kodanikepartei küll üheksa mandaati Rahvusliku Liidu kaheksa vastu, kuid tõeline võitja oli hoopis uustulnukast populistid, kes ratsutavad tavapärasel populistlikul platvormil – anti-elitism segatuna kohatise ksenofoobiaga. Nende 18-protsendine toetus tähendas viit kohta parlamendis, ülejäänud kolm kohta hõivas rohelist ja sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet propageeriv Vabanimekiri.

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*