Valimised, millest kirjutavad veel ajalooõpikud

Valimisvaatlus

Maikuu loidus valimistemaastikul oli vaikus enne poliitilist viienda kategooria orkaani, mille järellainetust tunneme kahtlemata veel pikki aastaid.

Kuum poliitikasuvi süttis referendumiga Šveitsis, kus esimest korda maailma valimiste ajaloos võisid inimesed otsustada, kas riik peaks kõigile täiskasvanud kodanikele maksma 2500 eurot igakuist kodanikupalka ja lastele 625 eurot lastetoetust.

Referendumi läbiviimiseks koguti enam kui 100 000 nõutud allkirja, kuid ükski erakond ei asunud populistliku idee selja taha. Seepärast polnud ka üllatav, et 77 protsenti rahvahääletusel osalenutest seisis rahakülvamisidee vastu.

Pildil on kodanikupalga eest võitlevad aktivistid, kes kallavad veoauto kastist väljakule 8 miljonit münti.
Šveitslased ütlesid kodanikupalgale ei (Stefan Bohrer/Generation Grundeinkommen, Flickr.com)

Lisaks kodanikupalga kehtestamisest loobumisele, otsustasid šveitslased valimiskastide juures kiirendada ka asüülisaamisprotsessi. Uue korra kohaselt tuleb riigil varjupaiga taotlejatele vastata asüülitaotluse saamise hetkest lugedes 140 päeva jooksul, senise 400-päevase tähtaja asemel.

Tagasi lükati veel riigifirmade juhtidele palgalae seadmise ettepanek, mis oleks seadnud riigifirmade juhtidele valitsusliikmetega võrdse palgalae.

Peruu presidendivalimised võideti vaid 0,2-protsendise edumaaga

Samal päeval kui šveitslased otsustasid vastu seista kodanikupalga ideele, valiti poliitiliselt lõhestunud Peruus riigipead. Kolmekümne miljoni elanikuga riigi uueks presidendiks valiti üllatuslikult 77-aastane majandusteadlane ja ekspeaminister Pedro Pablo Kuczynski. Harvanähtavalt tasavägises poliitheitluses seljatas Kuczynski oma pearivaali Keiko Fujimori vaid 0,2 protsendipunktiga.,

Korruptsiooni- ja inimsusvastaste kuritegude eest pikkadeks aastateks trellide taha saadetud endise presidendi Alberto Fujimori tütar Keiko Fujimori tunnistas valimistel lüüasaamist, kuid hõlpsat rahva taasühendamist Kuczynskil oodata ei ole. Peruu parlamendis on absoluutne enamus just Fujimorit toetavatel erakondadel, mis teeb ka presidentaalses demokraatias valitsemise vägagi keeruliseks.

Saint Lucial valiti 17 parlamendiliiget

Demokraatlikud valimised peeti juunis ka Saint Lucial, riigis, kus on üks maailma väikseimaid parlamente. Vaid 185 000 elanikuga saareriigis valitakse viieks aastaks 17 parlamendiliiget. Kaheparteilises riigis suutis valimised võitnud opositsioonierakond Ühinenud Tööliste Erakond panna välja 17 kandidaati ning võimu kaotanud Tööpartei 15 kandidaati.

Poliitiliselt kahestunud riigis toetas Ühinenud Tööliste Erakonda 54,8 protsenti ja Tööparteid 44 protsenti valijatest. Valimiskastide juurde jõudis ligi 87 000 saar(t)eriigi elanikku, kes moodustasid 53,5 protsenti valijaskonnast-

Jalgpallipalavikus islandlased valisid presidendiks ajaloolase Gudni Johannessoni

Islandlased valisid 25.juunil jalgpallipalaviku kiuste uueks tseremoniaalse rolliga presidendiks ajaloolase Gudni Johannessoni. Ehkki veel valimispäeva hommikul oli oodata väga madalat valimisaktiivsust, jõudsid valimispäeva lõpuks oma sedeli postitada 75 protsenti valijatest, mis on kõrgem osalus kui viimastel – 2012 ja 2004. aastal toimunud valimistel, kuid märgatavalt madalam kui aastakümnete tagused 90-protsendilised osalusnumbrid.

Saareriigi presidendi valimiste puhul on huvitav märkida, et ehkki presidendi ametiaeg on neli aastat, siis näiteks aastatel 2008, 2000 ja 1992 valimisi ei korraldatudki kuna presidendiks soovis pürgida vaid üks kandidaat, mistõttu kunstlike valimiste korraldamisele ei soostutud aega ja raha raisata.

Gudni Johannessoni toetas 39 protsenti valijaist. Johannessoni võit oli ülekaalukas. Talle järgnes ligi kümne protsendipunktise kaotusega ettevõtja Halla Tomasdottir, kelle poolt kukutas valimissedeli 29,4 protsenti hääletanuid.

Oluline on märkida, et poliitilistest skandaalidest räsitud Islandil oli kaks enim hääli saanud kandidaati parteilise kuuluvuseta, mida kumbki kampaania käigus ka korduvalt esile tõstis. Ehkki Johannesson vannutatakse ametisse alles 1. augustil, lõõbitakse, et tema esimene välisvisiit leiab aset juba 3. juulil, kui Johannesson sõidab Prantsusmaale Islandi-Prantsusmaa EM-i veerandfinaalmängu vaatama.

Hispaania valimised viisid taaskord tupikusse

Hispaania erakorraliste valimiste tulemused räägivad ühte keelt – riigi valitsuskriisile lahenduse leidmine jääb veel tükk aega venima. Kõige suurem pettumus tabas kahtlemata kaht uut erakonda. Podemose ja Ühendatud Vasaku valimisliit läks valimistele vastu lootustega lükata sotsialistid teiselt kohalt ning hea õnne korral saada võimalus valitsuse moodustamiseks. Küsitlustes näidatud edu pöördus tulemustes aga pooleteise protsendiseks ja 14-kohaliseks kaotuseks sotsidele.

Valimised võitnud valitsev Rahvapartei kogus 33 protsenti häältest, millega edestati ka kõige optimistlikumad ennustused ning võrreldes mullu detsembriga võideti juurde 14 kohta.

Graafik Hispaania parlamendimandaaditega 2015 ja 2016 valimistest
Hispaania parlamendimandaadid 2015 vs 2016

Sotsialistide tunded on kahetised – ühest küljest küll jäädi endiselt teisele kohale ning vähemalt jääb nende jaoks ära piinlik moment, et nad peaksid olema väiksem partner vasakpoolses koalitsioonis. Samal ajal on 85 kohta parlamendis nende jaoks uus rekordmadal tulemus, mis võib tähendada, et Pedro Sanchez pikalt enam erakonna eesotsas ei püsi.

Ükskõik millal ja milline koalitsioon Hispaanias ka ei sünniks, pikka iga talle ennustada julgevad vähesed.

USA-s vormistati eelvalimisi

USA-s 7. juunil peetud eelvalimistega California, Montana, New Jersey, New Mexico, Lõuna- ja Põhja-Dakota osariigis lõppesid sisuliselt ka Ühendriikide eelvalimised.

Kui vabariiklaste leeris olid sotid laias laastus saanud selgeks juba aprilli lõpus, mil Donald Trumpi vastased teatasid üksteise järel presidendirallis kaasalöömisest loobumisest, siis ennast tõeliseks sotsialistiks tituleerinud ning ühiskondliku revolutsiooni kilbile seadnud demokraatide kandidaat Bernie Sanders pole seda ametlikult teatanud tänaseni. Vaatamata sellele, et Hillary Clinton kogus eelvalimiste võiduga Californias (54,2 protsenti 44,9 vastu) ja New Jerseys (63,2 vs 36,8) piisavalt delegaate, et ületada USA „valijameeste kogu“ parteidelegaatide konvendi enamuse latt.

Donald Trumpi võit oma vabariiklastest rivaalide ees oli kokkuvõttes veelgi suurem – tänaseks on ta kogunud 1447 delegaadi toetuse, selgelt rohkem kui 1237 häält, mida läheb vaja 18.-21. juulil Clevelandis peetaval suurkogul enamuse saavutamiseks.

Mongoolia majandusraskused tõid mäekõrguse võidu opositsioonile

Kesk-Aasia demokraatlikus oaasis Mongoolias tõi valijate frustratsioon majanduse käekäigu üle mäekõrguse võidu opositsioonilisele Mongoolia Rahvaparteile.

Vase ja söe maailmaturuhindade kukkumisest tingitud majanduskasvu pidurdumine ja sellega tärganud valijate rahulolematus, tõid nelja-aastase pausi järel taas võimule Mongoolia Rahvapartei, mis võitis 76-kohalises parlamendis 65 kohta. Valitsust vedanud Mongoolia Demokraatlik partei kaotas võrreldes 2011. aasta valimistega 25 kohta ja peab piirduma vaid üheksa saadikuga parlamendis.

Valimiste peateemadeks kujunes majanduskasvu ja töökohtade taastamine. Majanduskasv, mis enne Demokraatliku partei võimule tulekut 2011. aastal kõrgus 17,5 protsendini, kärbus 2015. aastaks vaid 2,5 protsendini ning majanduskasvu pidurdumist on oodata veel tänavugi.

Valimiste meepotti lisas tõrvatilga siiski valimisseaduse muutmine napp kuu enne valimispäeva. Neli aastat varem osaliselt proportsionaalseks muudetud valimissüsteem, muudeti taas täielikult majoritaarseks, mis lülitas sisulisest konkurentsist välja väikeparteid ning tegi võimatuks 150 000 väljaspool Mongooliat elaval kodanikul valimistel osalemise.

Pahameelt valmistas ka juba 2012. aastal muudetud valimisseadus, mis vähendas kohustuslikku naiste kvooti valimisnimekirjades 30-protsendilt 20-le protsendile.

Ootamatu Brexit, mis raputas Euroopat

Valimisvaatlus kõrvetas koheselt oma näppe kui proovis esimest korda ennustada valijate tahet. Brexiti 52-protsendine toetus üllatas nii meid kui ka tervet Euroopat ning tõenäoliselt ka Euroopa Liidust lahkumise agiteerijaid ennastki. Kui tänasel päeval korraldataks kordushääletus, siis tõenäoliselt läheks Valimisvaatluse prognoos täkkesse.

Brexit tekitas Suurbritannias poliitilise kaose, mille sarnast pole nähtud aastakümneid, kuid keegi peab haarama riigi ohjad ja Ühendkuningriigi kas siis vasakule või paremale kraavist välja vedama. Tõenäoliselt juulis veel toimunut seeditakse ning tegeletakse tooride ja Tööpartei ridades sisekaemustega. Augustis tõmmatakse pisut hinge ja septembris-oktoobris juba uue peaministri eestvedamisel alustatakse läbirääkimisi Euroopa Liidust lahkumiseks.