Vägivallaga varjutatud kohalikud valimised Kosovos

Priit Kallakas

Ent paraku varjutas selle Balkanimaa valimisi vägivald ja terror. Põhja-Kosovo linnas, serblaste kontrollitavas Kosovska Mitrovicas katkestati valimised tund enne ametlikku valimispäeva lõppu seoses rünnakuga valimisjaoskonnale, kus maskides kurjategijad purustasid aknaid, valimiskaste ja lasid pisargaasi. Lisaks leiti jaoskonna lähedalt veel lõhkeseadeldis, mis oli paigutatud kohaliku kutsekooli ette, vahendas telekanal Al-Jazeera.

OSCE kutsus ebaturvalise õhustiku tõttu tagasi oma vaatlejad kõigist Põhja-Kosovo valimisjaoskondadest, milledest paljude ees jätkasid kohalikud serbia äärmuslased samal ajal demonstratsioone ja keelitasid kodanikke valimisi boikottima.

Serbia president Tomislav Nikolić ja peaminister Ivica Dačić seevastu kutsusid oma kaasmaalasi Kosovos valimistel osalema. Dačić hoiatas veel, et valimiste ebaõnnestumine ohustab otseselt serblaste ellujäämist Kosovos, vahendas uudisteagentuur AFP.

Ühisavaldusega loodetakse näidata suhete paranemist Belgradi ja Priština vahel, sest seisab ju Kosovo küsimus peamise tõkkena Serbia Euroopa Liiduga liitumise teel. Kahe pealinna valimistejärgses suhete paranemises tuleb täna aga siiski sügavalt kahelda. Kosovska Mitrovica linnapeakandidaat Kristmir Pantić, kellele valimispäeva eelõhtul tungiti ka füüsiliselt kallale, süüdistab valimisjaoskondade ründamistes Serbia parlamendierakonda Serbia Demokraatlik Partei, mis aktiivselt kutsus kosovoserblasi jätma valimistel osalemata.

Viimastel andmetel käis munitsipaalvalimistel, mida jälgis üle 28 000 vaatleja, hääletamas 47,9 protsenti valijaist. Al-Jazeera andmetel võib valimisaktiivsuse näitaja veel tublisti langeda, kuna andmed pole veel laekunud just neist neljast omavalitsusest, kus domineerivad keskvõimuvastased serblased.

Lävepakuküsitluste kohaselt osales serblaste enamusega piirkondades vaid 13 protsenti valimisõiguslikest kodanikest, seega võib juba praegu väita, et valimised vähemalt Põhja-Kosovos uut legitiimset võimukandjat ei kinnita ning piirkond jääb ka lähitulevikus ebastabiilsuse ja pinge koldeks Kosovo ja Serbia vahel.

Post scriptum – kui Eesti kohalikel valimistel osales üle 14 800 kandidaadi, siis Kosovos, kus pelgalt valimisõiguslikke kodanikke on 1,7 miljonit, võttis demokraatia pidupäevast osa vaid 7440 kandidaati. Samas võib võrdlusena tuua, et taasiseseisvunud Eesti esimestel munitsipaalvolikogude valimistel osales vaid 8971 kandidaati. Kindlasti võib lähitulevikus ka väikeses Balkani riigis näha kodanike aktiivsemat osavõttu poliitilistest protsessidest.

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*