Ungari võimumängud: juhuse hooleks ei jäeta midagi*

Riho Kangur

Üks olulisemaid vahendeid võimu säilitamisel on põhjalikult ümber tehtud valimisseadus. Fideszi juhtivpoliitikud on küll valimisreformi õigustanud vajadusega lihtsustada endist seadust, mis oli üks maailma keerukamaid, kuid lähemalt vaadatuna annavad uued valimisreeglid võimuparteile selged eelised.

Esiteks, parlamendi mandaate on vähendatud 386-lt 199-ni ja valimised toimuvad nüüdsest üheringilistena. Valija laseb valimiskasti paralleelselt kaks sedelit: ühe kandidaadile, kel valituks osutumiseks on vaja saavutada ühemandaadilises ringkonnas enamus ehk saada kõige rohkem hääli. Teine hääl antakse parteinimekirjale, kus mandaadid jaotatakse proportsionaalselt ning nimekirjadele kehtib 5 % künnis. Ühemandaadilistest enamusvalimise põhimõtet järgivast ringkondadest valitakse 199-st saadikust 106, ülejäänud 93 mandaati jaotatakse parteinimekirjadele antud häälte alusel.

Fideszit soosivad saatanlikud detailid on valimisseaduses üsna halvasti peidetud. Eelkõige tähendab see valimisringkonna piiride muutmist lähtudes eelnevate valimiste andmete põhjal välja joonistuvatest hääletajate poliitilistele eelistuste profiilist. Mandaatide jaotus on üles ehitatud keerukale, kuid kavalale skeemile, mis eelistab häbematult valimistel eeldatavalt suurimat häältesaaki omandavat erakonda.

Valimiskaardile joonistatud uutes ringkondades, kus eelnevatel valimistel võidutsesid vasakpoolsed jõud, on tulevastel valimistel valijate arv suurem See tähendab seda, et Fideszi ja teiste parempoolsete sümpaatiatega valijatega mehitatud ringkondades on mandaadi omandamine lihtsam, kuna mandaadi võitmiseks on vaja koguda vähem hääli.

Lisaks on kasutusele võetud teatud häälte ülekandmise põhimõte, seda aga väikese trikiga. Nimelt kantakse enamusvalimistel antud hääl üle parteinimekirjadele antud häälte potti, aga mitte ainult nende kandidaatide hääled, mis anti enamusvalimise ringkonnas mittevalituks osutunud kandidaatidele, vaid ka hääled, mis jäid üle (ületasid enamuseks vajaliku häältekoguse) enamusvalimisel mandaadi omandanud võitjakandidaadil.

Süsteemi on kergem seletada lihtsa arvutuskäiguga – enamuse võitmiseks vajalikule häältearvule liidetakse üks ning vastav summa lahutatakse enamuse võitnud kandidaadi koguhäältesummast (vt tabelit). Sellise tehingu tulemusena saadud häältesumma kantakse siis üle parteinimekirjade arvestusse, koos mitte valituks osutunute kandidaatide häältega. Parteinimekirjade mandaadid jaotatakse tavalise D’Hondti jagaja abil.

Häälte arv Häälte ülejääk, mis kantakse üle nimekirjale
kandidaat nr 1 20 000 4 999
kandidaat nr 2 15 000 15 000
kandidaat nr 3 10 000 10 000

Sõltumatu mõttekoda Political Capital on arvutanud, et taolise mandaatide jagamise süsteemi alusel oleks Fidesz kogunud tugeva enamuse ka 2006. aastal, vaatamata sellele, et tollastel valimistel koguti pea võrdselt hääli sotsialistidega, kuid jäädi neile lõpuks paarikümne mandaadiga alla.

Uut pärituult Fideszi purjedesse puhub ka valijate registreerimises tehtud muudatused – nimelt laiendati valimisõigust ka väljaspool Ungarit elavate ungarlastele, mis, arvestades viimastel aastatel hoogustunud majandusemigratsiooni, on positiivne käik. Samas on väljaspool Ungarit elavatele hääleõiguslikele kodanikele ja Ungari püsielanikele kehtestatud erinevad hääletamisele registreerimise nõuded. Kehtib põhimõte, et väljaspool Ungarit resideeruvad kodanikud, kel puudub sissekirjutus Ungaris, saavad hääletada vaid parteinimekirjade poolt.

OSCE/ODHIR valimisvaatlejate delegatsiooni koostatud vaheraport on registreerimisnõuete erisusi tugevalt kritiseerinud, samuti tauniti, et mitte Ungaris elavate hääletajate nimekirjad on võimude nõudel salastatud.

Madjarite osalemist valimistel sooviti raskendada veelgi, kuid Ungari ülemkohus tunnistas põhiseadusega vastuolevaks valimisseadusesse Fideszi poolt sisse kirjutatud nõude, et kõik valijad peaksid end hääletamiseks registreerima vähemalt 15 päeva enne valimisi. Nõue tekitas opositsiooni poolelt erakordset vastuseisu ja endine vastuoluline sotsialistist peaminister Ferenc Gyurcsány alustas koguni viiepäevast näljastreiki.

Reeglite väänamine endale sobivas suunas puudutab ka Ungari valimiskampaaniale seatud piiranguid. Kui Ülemkohus kuulutas põhiseadusega vastuolus olevaks keelu avaldada poliitreklaami kommertskanalites, siis lahendati küsimus nõudega, et iga eratelekanal, mis müüb parteile reklaami, peab samas mahus eetrisse andma tasuta reklaami ka kõigile teistele parteidele. Pole siis imestada, et ükski eratelekanal sisuliselt poliitreklaami ei avalda. Sellest tulenevalt on kogu telekampaania koondunud rahvustelevisiooni, milles levib ebaproportsionaalselt vaid Fideszi-KDNP võimupoliitikute ja eriti Orbani tegevuste ülevaated.

Lisaks on tohutus mahus halvasti peidetud poliitreklaami erinevates meediakanalites ostnud Ungari riigiettevõtted, kiites üsna varjamatult võimulolijaid ja hoiatades valijaid kursimuutuste eest. 
Alates 2013. a. on valitsus alustanud ka kampaaniat „Ungari teeb edusamme“, kulutades selleks pea kaks miljonit eurot avaliku sektori raha.

Ehkki välireklaamile kehtivad väga ranged piirangud, on pealinn ja teised suuremad linnad üle ujutatud „kolmandate osapoolte“ (Fidesziga otseselt seotud, kuid kodanikuliikumise nime taha varjunud MTÜ-de) poolt kinni makstud klouniplakatitega, millel kujutatakse nelja endist Orbani-eelset peaministrit ja nende seltskonda nautivat klouni, seda kõike saadab plakatil allkiri „nad ei vääri teist võimalust“. Kohad, kuhu välireklaami võib seaduse kohaselt riputada, broneeriti kogu kampaaniaperioodiks vahetult pärast kampaaniareeglite muudatusi äsjaloodud tundmatu taustaga „kodanikuliikumiste“ poolt.

Miks seda kõike teha, on tegelikult pisut mõistatuslik. Fidesz on küsitlustes nautinud fragmenteeritud opositsioonijõudude ees mäekõrgust edu, seda eriti kategoorias, mis arvestab vaid valijaid, kes on oma poliitvalikutes kindlad: pea 50-52% kavatseb kindlalt valida Fideszi, opositsioonil on toetajaid u 20 % ja paremäärmuslikku populistlikku Jobbikut toetab küsitlustes u 10-12%.

Fideszi populaarsuse taga on kaks olulist tegurit. Viimaks ometi on kännu tagant lahti pääsenud majanduskasv, mille tänavuseks hüppeks ennustatakse umbes kolm protsenti. Tavakodanikele otseselt tunnetav on üldise tööpuuduse vähenemine 11 protsendilt üheksale protsendile. Jõuliselt on langetatud küttehindu (sealt ka põlveniksatused Venemaa suunal ja Orbani tahtmatus toetada Venevastaseid sanktsioone), vähendati tulumaksu (eelarvedefitsiidi hinnaga) ja tõstetud käibemaksu (Euroopa kõrgeim – 27 %). Hoolimata langevatest välisinvesteeringutest on võimud populaarse käiguna asunud jõuliselt taasriigistama võtmesektorite ettevõtteid.

Teise faktorina tuuakse esile, et opositsiooniparteid on frontaalrünnaku tagajärjel olnud sunnitud koonduma ühtse vaenlase vastu. Paraku on erinevate opositsiooniparteide eesotsas endiselt end varasemates skandaalides määrinud poliitikud, kelles ei nähta sobivat alternatiivi Viktor Orbanile. Hea näide on valetamisskandaali järel massimeeleavaldusi esile kutsunud endine sotsialistist, tänaseks uue erakonna Demokraatia Liidu eesotsas kandideeriv Ferenc Gyurcsány. Opositsiooni juhib endine peaminister ja ettevõtja Gordon Bajnai, kelle liikumine „Koos 2014“ on loonud alliansi sotsialistide (Attila Mesterházy), Demokraatide Liidu ja liberaalidega (Gabor Fodor).

Bajnai on nentinud, et seoses valimisseaduse muudatustega on 2014 valimised küll vabad, aga mitte enam õiglased. Opositsioon on seetõttu püüdnud oma kampaania viia tänavatele, kus vaheldumisi ja sageli eri linnaosades paralleelselt toimuvad massimeeleavaldused ja marsid: küll opositsiooni – küll Fideszi toetuseks.

Kogu selle kohatise tingel-tangeli tagajärjeks on lõhestunud ühiskond, poliitiliselt leppimatud leerid ning võitjaks võib osutuda hoopis poolmilitaarne, rahvusäärmuslik ja populistlik Jobbik, eesotsas Gábor Vonaga. Viimane on silma paistnud lubadustega koondada kõik Ungari kurjategijad politsei valvatavatesse erilaagritesse Ungari äärealadel ning nõudnud rahvaküsitluse läbiviimist, et selgitada välja juudi päritolu elanikud (ja eriti parlamendisaadikud, kes olevat ohuks rahvuslikule julgeolekule). Jobbik on populaarne just eriti noorte seas, kuna positsioneerib end üha rohkem noorte ja vaeste kaitsjana ning seda kroonib tugev Euroopa Liitu vastane retoorika, mille kohaselt kohtleb Euroopa Ungarit oma kolooniana.

Poliitvaatlejad nendivad, et Orbani plaan on lihtne ja kantud 2006. aasta ebaõnnestumisest. Administratiivsed ja institutsionaalsed vahendid kindlustavad, et miski ei jää enam juhuse hooleks – Fidesz-KDNP peab valimiste järel säilitama oma superenamuse parlamendis.

* – Ilmunud 6. aprill 2014 Delfis. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/ungari-voimumangud-juhuse-hooleks-ei-jaeta-midagi?id=68385249