Šveitslased toetasid rahvahääletuse küsimustest vaid uue tunneli ehitust

Šveitsi referendumid lisavad tavapärasesse valimiste maailma parajalt vürtsi, asetades tulipunkti äärmiselt konkreetsed küsimused. Pühapäevasel referendumil küsiti rahva arvamust neljas küsimuses. Olgu ära öeldud, et poolehoidu näitasid šveitslased ainult ühele – uue Gotthardi tunneli ehitamisele Šveitsi jaoks olulisel põhja-lõuna teljel. Sellest hoolimata, et kolm küsimust läbi ei läinud, annavad need meile elava pildi olulistest küsimustest selles mägises panga-, kella- ja juusturiigis.

Referendumil osales 63 protsenti valimisõiguslikest šveitslastest, mis on aktiivseim osalus rohkem kui 20 aasta jooksul. Lõviosa rahvusvahelisest tähelepanust – loe näiteks Economisti artiklist – röövis algatus, mis puudutab kõige teravamalt välismaalasi ehk kas nad tuleks kuriteo sooritamise korral automaatselt riigist välja saata. Kuriteo alla mahuks kõik roimast kiiruseületuseni.

Juba 2010. aastal poleemikat tekitanud must lammas naases areenile (Foto: Richard Allaway, Flickr)
Juba 2010. aastal poleemikat tekitanud must lammas naases areenile (Foto: Richard Allaway, Flickr)

Referendum, millele 58 protsenti hääletamas käinutest ütles „Ei“, oli tähelepanuväärne mõlema poole kampaania poolest. „Jah-i“ toetav Šveitsi Rahvapartei (SVP) võrdles välismaalasi mustade lammastega, samas kui vastased läksid isegi nii kaugele, et kujutasid risti Šveitsi lipul svastikana, näitamaks millist ajastut nad sellises algatuses näevad.

Kahest ülejäänud radari alt läbi lennanud teemast emotsionaalsem oli algatus „Abielu ja perekonna nimel – abielutrahvi vastu“. Küsimus puudutas Šveitsi maksusüsteemi, mis hetkel vaatab maksuküsimustes perekonnaliikmeid – nii abielus kui registreeritud kooselus – mitte eraldi, vaid ühe leibkonnana, pannes nad ebavõrdsesse seisu lihtsat kooselu elavate paaridega.

Algatuse tegi emotsionaalseks, seda eriti LGBT kogukonna jaoks, sõnastus, millega oleks põhiseaduses defineeritud traditsiooniline perekond kui ainult naise ja mehe vaheline, mis nende sõnul muudaks veelgi keerulisemaks võimaluse võrdsustada tulevikus sooneutraalne abielu. Algatuse läbiminekust jäi puudu imevähe, kaht leeri eraldav lõhe jäi alla kahe protsendipunkti.

Neljas algatus, mis lükati tagasi 60 protsendiga, seadis eesmärgiks teha lõpp toiduainete hindadega spekuleerimisele. Küsimuse algatajad soovisid kärpida toiduainete hinnatõusu, et takistada finantsinstitutsioonidel toiduainete hindadega spekuleerimist.

Toetajate peamised argumendid olid, et hindadega spekuleerimine viib näljani ega aita toiduhindu stabiliseerida. Küsimuse vastased nägid algatuse realiseerumises harakirit Šveitsi majandusele, millega võiksid ohtu sattuda tuhanded töökohad. Samuti üritati hääletajaid veenda, et Šveits üksi ei suudaks suures pildis midagi muuta ning et olulisemad faktorid, mis toiduainete hindasid mõjutavad, on ilmastik ja makromajanduslikud tegurid.

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*