Šveitsi rahvahääletuse kaaperdas immigratsioonikvootide teema

Villu Varjas

Sveits_referendum_2014
Šveitsi referendum 2014

Nüüd on küsimus, kuidas reageerib hääletustulemustele Euroopa Komisjon. Kas üle vaadatakse ainult töötajate vaba liikumine või otsustakse marakratile valusam laks vastu näppe virutada ja piirata Šveitsi ligipääsu EL ühisturule.

Põhjust muretsemiseks on. Esimene hapunäoline reaktsioon Brüsselist väljendas pettumust ning diplomaatilist seisukohta, et EL analüüsib algatuse mõju suhetele Šveitsiga üldiselt. Hiljem ütles Komisjoni pressiesindaja Olivier Bailly juba otse, et vabale liikumisele kvootide seadmine ei ole läbiräägitav. Teravalt vastas ka õigusvolinik Viviane Reding, öeldes, et ühisturg ei ole Šveitsi juust, kus on augud sees.

Veelgi rohkem lisab põhjust muretsemiseks Šveitsi ettevõtjate väljavaade leida oskustöölisi. 2010-12 aastatel riiki saabunud EL immigrantidest koguni 69 protsenti olid kõrgelt kvalifitseeritud töölised. Võrdluseks, EL-is endas oli sama näitaja 34 protsenti. (Bloomberg, 09.02)

Teiseks teema domineerimise põhjuseks oli võitluse tasavägisus. Kuni viimaste küsitlusteni juhtisid algatuse vastased, kuid viimastel minutitel nende jõud rauges ja lõpuvile näitas kvootide toetajate ülinappi eduseisu 50,3%-49,7%. Ka hääletusosalus kõigi kolme küsimuse puhul oli Šveitsi kohta väga kõrge 55-56 protsenti.

Algatuse poolt olid peamiselt saksa- ja itaaliakeelsed kantonid ning väiksemad asulad, kus muuseas immigrantide hulk kõige madalam. Algatuse vastu olid suuremad linnad ning prantsuse keelt kõnelev osa riigist. Muide, vennaarmastusest šveitslaste puhul rääkida ei saa – suurimateks immigrandigruppideks on seal justnimelt sakslased ja itaallased.

Nüüd on pall Šveitsi valitsuse käes. Neil on aega kolm aastat, et leida probleemile lahendus, millega riigile kõige vähem kahju tehtaks.

Ülejäänud küsimused – abortide riiklik rahastamine ja raudteetaristu arendamine

Kahe ülejäänud küsimusega, mis hääletusele tulid, on valitsuse jaoks edasi minna tunduvalt lihtsam. Esimese neist sooviti lõpetada abortide finantseerimine riiklikust ravikindlustusest ja panna see kohustus patsiendile endale.

Võttes arvesse hiljutise debati Hispaanias oli tegemist tähelepanuvääriva küsimusega. Kuid siinkohal tõsisemat debatti ei sündinud ja algatus kukkus kolinaga läbi. Küsimuse vastu hääletas ligi 70 protsenti osalenutest ning enamus saavutati vaid ühes väikeses kantonis.

Kolmandaks küsimuseks referendumil oli dekreet raudteetaristu rahastamise suurendamiseks, mis sai samuti kindla 62-protsendilise toetuse ja millele oli vastu vaid üks kanton.

Dekreediga sai valitsus kohustuse tõsta raudteeinfrastruktuuri aastast rahastamist 4 miljardi frangi pealt 5 peale (€4,1 miljardit). Mainimisväärne on meetod rahastuse tõstmiseks. Selleks luuakse uus fond, mida rahastatakse üldeelarvest, raskeveokite tasudest, käibemaksust ja ajutiselt kütuseaktsiisist. Huvitav on neist allikatest eelviimane. Nimelt suunatakse perioodil 2018-30 fondi üks promill käibemaksust, mis kuni 2017. aasta lõpuni on ette nähtud toitma töövõimetuskindlustust.

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*