Suure valimispäeva kokkuvõte. Ukraina, Brasiilia, Uruguay ja Tuneesia

Ukraina parlamendivalimised

52,42 protsenti hääleõiguslikest ukrainlastest osales Ukraina parlamendivalimistel. See on küll Ukraina parlamendivalimiste ajaloo madalaim aktiivsusnäitaja, kuid arvestades, üldist poliitilist olukorda ja seda, et terroristide kontrolli all olevates piirkondades valimisi läbi viia ei saanud, oli selline osalusnäitaja täiesti oodatav.

Ametlikud tulemused selguvad hiljemalt 10. novembriks, kuid selge on see, et valimised on võitnud Petro Poršenko Blokk (23%), kellele järgneb peaminister Arseni Jatsenjuki Rahvuslik Rinne 21,3 protsendilise toetusega. Kuna üksikmandaadi sedeleid veel loetakse, siis eeltoodud protsendid kindlasti muutuvad ja seda eeldatavasti Porošenko kasuks.

Valimistel oli ka kaks „väheste häälte“ üllatust. Esiteks ei pääsenud esimest korda Raadasse kommunistid ja teiseks üllatuseks oli kindlasti Julia Tõmošenko partei Batkvišina väike toetus. Batkvišinat, kelle esinumbriks oli asetatud Venemaal vangis olev sõjakangelane Nadja Savtšenko, kogus mitteametlikel andmetel vaid 5,6 protsenti häältest ehk ületas viimase erakonnana viieprotsendilise valimiskünnise.

Porošenko on ametlikult juba teatanud, et alustab Jatsenjuki Rahvusliku Rindega koalitsioonikõnelusi.

Brasiilia presidendivalimiste II voor

Brasiilia presidendivalimiste teine voor vasakpoolse Tööpartei (PT) kandidaadi ja istuva presidendi Dilma Rousseffi ning paremliberaalse Brasiilia sotsiaaldemokraatide (PSDB) kandidaadi Aécio Nevese vahel oli oodatult tasavägine. Rousseff suutis esimeses voorus saavutatud edumaad napilt hoida ning valiti neljaks järgnevaks aastaks oma toolile tagasi.

Kokkuvõttes jäi kaht kandidaati lahutama u 3 % hääli e u 2,2 mln häält: Rousseff kogus 51,6 ja Aécio Neves 48,4 % arvesse läinud häältest. Rousseffile tagasid võidu tema ja ta kodupartei peamine toetajaskond- Brasiilia vaesed ja madalam keskklass. Ehkki Nevest toetas riigi majanduseliit ja rikkam keskklass jäi sellest siiski väheks. Näiteks Brasiilia suurimas ja ühes rikkamas linnas- São Paulos- võitis Neves Dilmat 64 vs 36, kuid sama selgelt kaotas Neves valimised Brasiilia Põhja- ja kirdeosas, Brasiilia vaesemates osariikides.

Tasavägised valimistulemused näitavad, et Rousseffi ootab nüüd ees tänamatu ülesanne riigi elanikkond ühendada, viia ellu kampaanias lahkelt lubatud majandusreformid ning lükata liikuma riigi stagneerunud majandus. Rousseff on juba oma võidukõnes lubanud olla parem parem president kui oma esimesel valitsemisperioodil.

Veel aasta enne valimisi ei ennustatud Rousseffille just erakordselt raskeid valimisi. Jalgpalli MMi eel puhkenud meeleavaldused ja rahutused, mis suuresti tulenesid tärkava keskklassi rahulolematusest riiki valitseva korruptsiooni ja infratsruktuuri ülimalt kehva olukorraga kukutasid Rousseffi populaarsust niivõrd, et pikka aega ei ennustanud küsitlused talle tagasivalimist. Oskuslikult läbi viidud negatiivne kampaania konkurentide suunas ning oma toetusbaasi mobiliseerimine tagasid presidendile raske võidu.

Uruguay presidendi- ja parlamendivalimised (tugeva rõhuga esimesel)

Nagu enamasti Ladina-Ameerika riikide puhul on prožektorid ka Uruguays suunatud presidendi ehk valitsusjuhi valimistele. Uksesuuküsitlused näitasid kõrgeimat toetust senise vasakpoolse valitsuskoalitsiooni kandidaadile, 74-aastasele ekspresidendile Tabare Vazquezele (44-46 protsenti). Konservatiivse Rahvusliku Partei esindaja, 41-aastase Luis Lacalle Pou saagiks jäi esialgsete küsitluste põhjal küll 31-33 protsenti häältest, kuid esimesed ametlikud tulemused pakkusid opositsioonile pisut rõõmustamavat pilti. Kui 28 protsenti valimissedelitest oli loetud, oli seis kahe esimese kandidaadi vahel 42,2%-34,7%.

Kõik viitab sellele, et Vazquez ja Lacalle Pou kohtuvad 30. novembril valimiste teises voorus, kus sarnaselt Brasiilia stsenaariumile võib oodata tihedat rebimist. Valimistel kolmanda koha saanud Pedro Bordaberry oli juba enne lõpptulemuste selgumist kiire oma kaotust tunnistama ning kutsus oma toetajaid üles andma oma hääl Lacalle Poule. Bordaberry toetuseks oli hinnatud umbkaudu 14 protsenti ja suure tõenäosusega järgivad tema toetajad oma kandidaadi antud soovitust.

Parlamendivalimistel ei suutnud enamust saavutada ükski partei, mis tähendab, et emb-kumb kandidaat peaks presidendiks saama, saab tal olema tublisti rohkem tegemist oma programmi elluviimisega.

Kõigele sellele lisaks viidi läbi ka referendum, kus küsiti rahva toetust opositsiooni ettepanekule langetada ealine piir kriminaalkuritegude eest vastutamiseks 18 aastalt 16-le. Uksesuuküsitluste põhjal toetas reformi 48 protsenti valijatest ehk selle seisu kohaselt seadusemuudatust ellu ei viidaks.

Tuneesia parlamendivalimised

Tuneesias valiti pühapäeval uue põhiseaduse alusel esimest korda 217 kohalist parlamenti. Valimistel osales ligikaudu 90 parteid ja 13 000 kandideeris ehk ühele seadusandlikule kohale konkureeris 60 inimest. Võrdluseks, et 2011. Aasta Riigikogu valimistel oli konkurents 7,8 kandidaati ühele kohale Toompeal ja tänavustel Ukraina parlamendivalimistel oli konkurentsinäitajaks 15 kandidaati ühele kohale.

Arvestades veel, et Tuneesias on natukene üle viie miljoni valija, võib julgelt väita, et kandidaatide suhe kohtadesse parlamendis ja eraldi veel registreeritud valijatesse oli parlamendivalimiste maailmarekord või kindlasti selle lähedane näitaja. Tuneesia valimiste eripära seisnes veel selles, et pooled kandidaatidest pidid olema naised.

Viimastel andmetel osales valimistel 61,8 protsenti valimisõiguslikest tuneeslastest. Valimisvõidu nimel rebisid islamistlik Ennahda partei, kellele vastandus ilmalik NidaaTounes (Tuneesia kutse) erakond. Viimati nimetatud parteid vedas valimistel 87. aastane endine peaminister ja välisminister kahe aastakümne tagant Beji Caid Essebsi.

Ametlikud valimistulemused selguvad Tuneesias paari päeva jooksul, kuid mitteametlikel andmetel võitis Nidaa Tunis 81 kohta parlamendis, samal ajal kui islamistidele prognoositakse 67 mandaadi võitmist. Valimiskünnise ületas 5 parteid. Seega ei saavuta ükski erakond üksi valimiseks piisavalt suurt toetust ja algavad rasked koalitsiooniläbirääkimised.