Soome valimised – võitlus teise koha nimel

Priit Kallakas

Kuna Keskerakonna esikoha kaotus oleks sama suur üllatus kui lumevaba talv Lapimaal, siis võib juba praegu, valimispäeva alguses, väita, et uueks peaministriks tõuseb Juha Sipilä. Tsentristide liider Sipilä on ettevõtja ja alates 2011. aasta valimistest eduskunta liige. Viimastel parlamendivalimistel kogus Sipilä 5543 valija toetuse.

Sipilä esimeseks määravaks otsuseks saab kindlasti koalitsioonipartnerite valik. Ehkki vaadetelt on Keskerakonnale sarnasem Koonderakond, võib Sipilä soovida moodustada laiapõhjalist valitsusliitu, milles oleks esindatud ka sotsiaaldemokraadid ning lisaks veel üks või mitu väikeparteid.

Eelvalimistel osales juba kolmandik valijatest, millest võib eeldada, et üldine valimisaktiivsus kujuneb ligilähedaselt 70 protsendini.

Mis on peamised küsimused – Koonderakonnal eeskujuks Eesti

Ehkki Eestis loodetakse põhjanaabrite peamise aruteluküsimusena sageli näha julgeoleku- ning sellest tulenevat NATO-ga liitumise küsimust, siis tuleb paraku tõdeda, et Põhja-Atlandi Organisatsiooniga liitumine ei ole praegustel valimistel soomlaste jaoks isegi mitte kolmanda järgu teema.
Valimiste keskne küsimus on, kuidas taaskäivitada viimastel aastatel paigal tammunud majandus. Kui Eesti valimistel jagasid erakonnad heaoluriigi tasemele jõudmise nimel lubadustega raha paremale ja vasakule, siis Soome parteid lubavad töökohti, avaliku sektori kärpimist ning senisest suuremat panustamist haridusse ja keskkonda.

Keskerakond lubab 200 000 uut töökohta, Koonderakond soovib alandada tulumaksumäära kõigile, sotsiaaldemokraadid seevastu soovivad tõsta tulumaksu enim teenivatel inimestel. Põlissoomlased lubavad järgmiste aastate jooksul kärpida avaliku sektori kulutusi ja riigieelarvet kuue miljardi euro võrra.
Kindlasti on eestlastel meelitav lugeda Koonderakonna majandusprogrammi, kus soovitakse reformida ettevõtete maksupoliitikat ning liikuda samm-sammult Eesti ettevõtete maksustamise süsteemi suunas.

Valimissüsteemist

Soome parlamendi ehk eduskunta valimissüsteem on Eesti omaga üsna sarnane: 200 saadikut valitakse 14 mitmemandaadilisest ja ühest ühemandaadilisest (Ahvenamaa saar) ringkonnast proportsionaalsuse põhimõttel. Sarnaselt meile annab valija Soomes hääle kandidaadile, kuid erinevalt Eestist jaotatakse kõik mandaadid välja ringkondades ehk teisisõnu, puudub kompensatsioonimandaadi mehhanism. See tähendab, et erakondade keskkontorite mõju kandidaatide aitamisel parlamenti on küllaltki väike.

Kuna sellisel juhul saab oluliseks kandidaatide positsioon ringkondade nimekirjades, siis Soomes on küllaltki tavaline, et kandidaadid reastatakse võrdse konkurentsi huvides nimekirjades tähestikulises järjekorras.

Soomes on lubatud topeltmandaat ehk parlamendiliige võib kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikogudesse.

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*