Septembri valimised – patiseis Rootsis, Makedoonia nimevahetus ja Šveitsi jalgrattateed

Valimisvaatlus

Rootsi parlament on valimiste järel ummikus, mis ummikus ja erakorraliste valimiste vältimiseks peavad erakonnad välja tulema seninägematu koalitsiooniga. Makedoonia referendumil otsustas 94 protsenti osalenuist küll toetada riigi nime muutmist Põhja-Makedooniaks, kuid vaid 37-protsendine osalus ei lase nimevahetuse toetajatel tulemusest täit rõõmu tunda. Šveitsi rahvas otsustas anda jalgrattataristule koha põhiseaduses ning Rwanda ja eSwatini parlamendivalimistest väärib mainimist vaid Rwanda opositsiooni esmakordne jõudmine parlamenti.     

Rootsi poliitilist umbsõlme on keeruline lahti harutada

Rootsis 9. septembril peetud parlamendivalimised olid poliitgurmaanidele vaieldamatult kuu kõige oodatumad poliitikute tuleristsed Euroopas. Nagu paljud Rootsi poliitika jälgijad eelnevalt ka prognoosisid, ei kujundanud valimispäev kuningriigi poliitikamaastikul uusi jõujooni, vaid tekitas umbsõlme, mille lahtiharutamine kestab veel kuu aega hiljemgi ning välistatud pole ka erakorraliste valimiste võimalus.

Poliitilise tupikseisu põhjustas eelkõige ühiskonna tugev polariseerumine ja ajalooliselt kinnistunud koostöövõime puudumine vasak- ja parempoolsesse valimisliitu kuuluvate erakondade vahel ning peavoolu parteidele koostööks vastuvõetamatu erakonna Rootsi Demokraadid edukus. Ühiskonna polariseeritust näitab ka see, et valimised läksid korda enamikule rootslastest ning valimisaktiivsus küündis 87,2 protsendini, mis on viimase 33 aasta kõrgeim osalusnäitaja.

Viimase aasta jooksul järjekindlalt populaarsust kaotanud vasakpoolne vähemusvalitsus, kuhu kuulusid peaministri Stefan Löfveni juhitud sotsiaaldemokraadid, rohelised ning neid valitsusväliselt toetanud vasakparteilased kogusid valijatelt 40,7-protsendise toetuse, mis võrdus 349-kohalises parlamendis 144 mandaadiga. Samal ajal kogus Mõõduka erakonna veetud parempoolne koalitsioon 40,3 protsenti valimistel osalenute toetusest ja hõivas riksdagis 143 tooli.

Paljukardetud paremäärmuslik Rootsi Demokraatide erakond saavutas küll enda jaoks rekordilise 17,5-protsendise toetuse ja sai õiguse 62-le kohale esinduskogus, kuid jäi selgelt alla valimiseelsetes küsitlustes prognoositud resultaadile.

Seega, kui tekkinud poliitilisest kompotist õnnestub valitsus moodustada, siis paratamatult on tegemist äärmiselt ebastabiilse ja õhukesel novembrikuu jääl kõndiva koalitsiooniga. Valimiste järgselt on üks suuremaid tüliõunu koalitsiooni moodustamiseks volituste saamine, mille annab Rootsis erakondade juhtidele parlamendi spiiker. Riksdagi esimeheks valiti uue koosseisu esimesel istungil mõõdukate ridadest Andreas Norlén.

Valimistel parteidest kõige edukamad sotsiaaldemokraadid rõhutavad vasakpoolse alliansi ühehäälelisele enamusele. Samas väidavad parempoolsed, et kuna Vasakpartei ei kuulu ametlikult valitsusse, siis ei saa neid ka vasaktsentristide blokki arvestada. Oktoobri alguses andiski Norlen valimistel parteina teise tulemuse saavutanud mõõdukate juhile Ulf Kristerssonile õiguse kahe nädala vältel pidada valitsuse moodustamiseks läbirääkimisi, mis erimeelsuste tõttu paremkoalitsioonis siiski luhtusid.

Parlamendi spiikril on võimalik neli korda peaministri kandidaate riksdagi täiskogule kinnitamiseks pakkuda. Kui nelja korraga ei õnnestu peaministrit kinnitada, kuulutatakse välja erakorralised valimised. Seni on Rootsis kõik peaministrid kinnitatud esimese hääletusega.

Tõenäoliselt ootavad Rootsi poliitmaastikku lähitulevikus suured raputused ja seninägematud koalitsioonid. Isegi kui erakorralisi valimisi praegu ei tule, on Rootsi Demokraadid sisenenud Rootsi poliitikasse niivõrd jõuliselt, et peavoolu erakondadel tuleb lähitulevikus teha rasked valikud – kas teha rahvuslastega koostööd ja loota nad võimul pehmemaks muuta või ehitada vasak- ja paremblokkide vahele uued ja seninägematud sillad, mis võimaldaksid äärmuslasi opositsioonipingil edasi hoida.

 

Makedoonia referendum – kaalul rohkem kui vaid nimi

Kired Rootsi valimiste ümber ei jõudnud veel kustudagi, kui rahvusvahelistest suhetest huvitatud pilgud pöördusid Stockholmist ligi 3000 kilomeetrit lõuna poole Makedooniasse, kus 30. septembril peeti Euroopas äärmiselt unikaalne rahvahääletus riigi nime ja sellega seonduvalt Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumise üle.

Küsimus, millele makedoonlased referendumil pidid vastama, kõlas vabatõlkes järgmiselt: „Kas pooldad Euroopa Liidu ja NATO liikmesust, nõustudes Makedoonia Vabariigi ja Kreeka Vabariigi vahelise kokkuleppega?“ Silmas on peetud 17. juulil allkirjastatud lepet, mille kohaselt on Makedoonia Vabariigi uus nimi Põhja-Makedoonia.

Tervelt 94 protsenti rahvahääletusel osalenutest toetas nime muutmist ja sellega 27 aastat kestnud Kreeka ja Makedoonia vahelise lahkheli lahendamist. Referendumile oli seatud 50-protsendise osaluse legitiimsuse künnis ning tõrvatilgaks meepotis saigi paraku makedoonlaste madal, 37-protsendine osalus.

See aga jättis NATO-ga liitumise vastu seisvale opositsioonile, kes kutsus referendumit boikoteerima, võimaluse seada kahtluse alla hääletuse de facto legitiimsus. Valimisi kutsus üles boikoteerima ka venemeelne president Gjorge Ivanov, kes nimetas referendumit riigi õiguslikuks ja ajalooliseks enesetapuks.

Makedoonia valitsuse lohutuseks oli rahvahääletus juriidiliselt mittesiduv ehk valitsusele pelgalt nõuandev, mis tähendas, et peaminister Zoran Zaevil on võimalus parlamendis algatada põhiseaduse muutmine, ignoreerides vähem kui 50-protsendist osavõttu rahvahääletusel.

Ehkki makedoonlasi puudutas kõige enam oma kahemiljonilise elanikuga riigi nimeküsimus, kujunes referendumist järjekordne varjatud hübriidsõja tanner Lääne ja Venemaa vahel. Venemaa on avalikult seisnud vastu Makedoonia liitumisele NATO-ga ning peab Balkanit enda huvisfääriks.

Venemaa sekkumise käekirjale, eelkõige valeuudiste ja sotsiaalmeedia referendumi boikoteerimise kampaaniate levitamisele, viitasid mitmed rahvusvahelised vaatlejad, sealhulgas otseselt ka Skopjet vahetult enne valimisi külastanud USA kaitseminister James Mattis.

Ehkki Makedoonia peaminister on öelnud, et nime muutmisega enam tagasiteed ei ole, ei saa Makedoonia sisepoliitilise olukorra ja Venemaa vastutegevuse tõttu selles veel lõplikult kindel olla.

 

Šveitsi roheline referendum viis jalgrattataristu põhiseadusesse

Aasta kolmandal Šveitsi referendumil andis rahvas tugeva toetuse jalgratturite ja jalgrattataristu sissekandmisele põhiseadusesse. Ettepaneku poolt hääletas 73,6 protsenti osalenuist.

Referendumi tulemusel sai föderaalvõim suurema vastutuse jalgrattateede koordineerimises ja arendamises. Võrreldes esialgse ettepanekuga, pani valitsus referendumile pisut lahjema versiooni, mis ei kohusta föderaalvõimu rattateede eest vastutust võtma, vaid on pigem soovituslikku laadi.    

Illustreeriv pilt jalgrattasõidust Šveitsi alpides
Sveitsi jalgrattateed said referendumiga uue staatuse (Foto: Wikimedia Commons/Savognin Tourismus im Surses)

Kaks ülejäänud referendumil üles seatud küsimust palju silmapaistvamate kampaaniatega “ausa toidu” ja “iseseisva toidu” algatuste kohta, saavutasid vastavalt 38,7 ja 31,6 protsendi hääletanute poolehoiu.

“Ausa toidu” algatuse eesmärk oli edendada keskkonna- ja loomasõbralikku toidutootmist ning vastavate standardite seadmist ka imporditud toiduainetele. “Iseseisva toidu” algatusega sooviti, et valitsus toetaks rohkem väikefarme odavate importtoiduainete eest.

Kaht algatust toetati ainult kõige läänepoolsemates prantsuskeelsetes kantonites ning linnades. Saksa ja itaalia keelt kõnelevad kantonid ütlesid ettepanekutele selge “ei”.

Hääletamas käis 37 protsenti valimisõiguslikest inimestest. Võrreldes juunikuise referendumiga, on seda mõne protsendipunkti võrra rohkem, kuid tublisti vähem märtsireferendumitest, mis ületasid 50 protsendi osalenute piiri.

 

Rwanda opositsioon pääses esmakordselt parlamenti

Vaid kuu enne 2013. aasta valimisi loodud Rwanda Demokraatlik Roheline Partei ei jõudnud toona valimistel osaleda, kuid saavutas 3. septembril peetud valimistel esimese opositsiooniparteina kahe kohaga esindatuse parlamendis.

Ehkki tegemist on teatava läbimurdega opositsioonile, on antud võidu väärtus siiski küsitav. Ühest küljest tekkis nii vastselt parlamenti pääsenud opositsioonierakonna kui ka valitsuspartei esindajatel võimalus ülistada demokraatia võidukäiku, kuid ometigi on ohjad riigis ikkagi kindlalt aasta eest kolmandaks ametiajaks presidendiks valitud Paul Kagame ja tema Patriootliku Rinde (RPF) käes.

RPF juhitud koalitsioon võitis valimistel välja jagatud 53 kohast 40 ning peale Roheliste käivad ka ülejäänud 11 ikkagi Kagame taktikepi järgi.

Juhul, kui Rohelised poleks parlamenti saanud, oleks Rwanda valimistest rääkiva uudisnupu pealkiri laadis “Rwanda jääb ka pärast valimisi riigiks, kus parlamendis on kõrgeim naiste osakaal”. Lisaks 24 kohale, mis on kvoodina reserveeritud naistele (loe pikemalt siit), võitsid naised ülejäänud 56 kohast 25. Naiste osakaal parlamendist on seega 61 protsenti ehk kolm protsendipunkti madalam kui eelmises koosseisus.

 

eSwatini pidas nimevahetuse järel esimesed parlamendivalimised

eSwatinis, endise nimega Svaasimaal, viidi 20. septembril läbi esimesed parlamendivalimised pärast kuninga otsust aprillis riigi nime vahetada.

Valimised saabusid olukorras, kus valitsussektori töötajad olid tulnud nelja suurema linna tänavatele nõudma kõrgemaid palku ja poliitilisi reforme, kuid need on ainult probleemide jäämäe tipp

Rahvaarvult umbes Eesti-suuruse eSwatini parlamenti valib rahvas ühemandaadilistes piirkondades 59 liiget, kellele kuningas lisab oma maitse järgi veel 10 saadikut. Svaasi parlamendivalimisi ei saa siiski ületähtsustada, kõik ohjad seadusloomes on 1986. aastast pukis istunud kuningas Mswati III käes ning valimistel saavad osaleda ainult kuningale lojaalsed kandidaadid. Svaasi riigikorraldusest võib pikemalt lugeda meie viie aasta tagusest postitusest – suurt muutunud selle ajaga võrreldes ei ole.

Praegused valimised möödusid Aafrika Liidu valimisvaatlusmissiooni teatel rahulikult. Arvestades eelnevat, siis suurt rohkemat pole eSwatini valimistulemustest ka raporteerida, sest erakonnad on riigis juba 1973. aastast keelatud.

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*