Leedu seimivalimised võivad tuua vikerkaarekoalitsiooni

Priit Kallakas

Täna hommikul kell kaheksa avati Eesti lõunapiirist vaid 200 kilomeetri kaugusel valimisjaoskonnad ligi 2,3 miljonile leedulasele, kellest umbes pool soovib valimiskastidesse lasta oma eelistuse seimivalimistel.

Kuigi valimiseelsed küsitlused ei ennustanud ühelegi erakonnale mäekõrgust ülekaalu, peetakse kõige tõenäolisemaks, et nelja aasta tagust valimisvõitu kordab peaminister Algirdas Butkevičiuse juhitud Sotsiaaldemokraatlik Partei (15,6 protsenti vastanuist). Sotsiaaldemokraatide peakonkurendiks on kerkinud seni opositsioonipinke nühkinud konservatiivid (13,7 protsenti), keda juhib taasiseseisvunud Leedu esimese riigipea Vytautas Landsbergise 34-aastane lapselaps Gabrielius Landsbergis.  Sotsiaaldemokraatide edu valimistel tähendaks märkimisväärset verstaposti – ükski erakond pole võitnud kahtedel järjestikustel valimistel.

Kolmandal ja koalitsiooni moodustamise seisukohalt kõige olulisemal kohal on Talumeeste ja Roheliste Liit (LVŽS), mida küsitluste järgi toetab samuti üle 13 protsendi valimisealistest kodanikest. Ekspertide hinnangul on LVŽS võitnud Leedu rahvusringhäälingu kaks viimast debatti, mis on nende aktsiaid valimistel kergitanud veelgi.

Valimiste suurimad kaotajad on tõenäoliselt liberaalid, kes kuni 2016. aasta maini olid populaarsuselt teine erakond ja peamine konkurent sotsiaaldemokraatidele tänaste valimiste võitmisel. Paraku tabas erakonda krahh, kui partei liidrit Eligijus Masiulist süüdistati 100 000 euro suuruse altkäemaksu võtmises. Masiulis astus koheselt tagasi erakonnajuhi positsioonilt, ent see ei pidurdanud juba mäest kivina veerema hakanud populaarsuse kadu. Küsitluste järgi on liberaalide toetus hetkel viis protsenti ehk et valimiskünnise ületamine ei ole sugugi lihtne.

Leedu parlamendihoone (foto: Marcin Białek/Wikipedia)
Leedu parlament (foto: Marcin Białek/Wikipedia)

Kaks peamist teemat valimistel on sotsiaalpoliitika ja leedulaste väljaränne. Leedust lahkub igal aastal umbes 40 000 inimest, 25 aastaga on Leedu kaotanud oma rahvastikust pea 900 000 inimest (enamik väljarändajaist on lahkunud Suurbritanniasse ja Iirimaale, mis teeb leedulased eriti tundlikuks ka Brexiti arengute jälgimisel).

Erinevalt Eestist, kus osa erakondadest on välistanud koostöö EKRE või Keskerakonnaga ning ka vastupidi, ei ole Leedus ükski partei end isolatsiooni mänginud. Leedu valimissüsteem võimaldab tõelist erakondade mitmekesisust ning kõigil uue aja valimistel on parlamenti pääsenud kaheksa kuni kümme erakonda, kellele lisanduvad veel mõned üksikkandidaadid.

Olenemata järgmisel pühapäeval lõplikult paika loksuvatest valimistulemustest, võib vahepeal üksjagu vett merre voolata, enne kui selgub, kes moodustavad uue valitsuse. Samas ringlevad Leedu meedias kuulujutud nii-öelda „suure vikerkaarekoalitsiooni“ võimalikkusest ehk teisisõnu, valitsuse võivad isekeskis moodustada kolm edukamat, ent ka eripalgelisemat erakonda – sotsiaaldemokraadid, konservatiivid ja LVŽS.

 

Kahetasandiline, kuid siiski lihtne valimissüsteem

Valimised peetakse segasüsteemiga, mis tähendab, et seimi 141-st  liikmest 71 valitakse ühemandaadilistest ringkondadest majoritaarse süsteemi alusel ning ülejäänud 70 parlamendiliiget sõelutakse välja üleriigilises valimisringkonnas proportsionaalsuse põhimõttel.

Ühemandaadilistes ringkondades sõltub võiduks vajalik häälte arv ringkonna valimisaktiivsusest. Kui valimisaktiivsus ringkonnas on kõrgem kui 40 protsenti, peab parlamenti pääsev kandidaat koguma enamuse valijate toetuse. Madalama valimisaktiivsuse korral peab võitja koguma vähemalt 20 protsendi  ringkonna valimisõiguslike inimeste hääled. Kui kellelgi ühemandaadilise ringkonna kandidaatidest ei õnnestu eeltoodud kriteeriume täita, korraldatakse teine voor, kuhu pääsevad kaks enim hääli saanud kandidaati ja võitja selgub lihthäälte enamuse põhimõttel.

Proportsionaalsuse põhimõttele tugineva kohtade jaotuse käivitumise jaoks peab valimisaktiivsus ületama 25 protsenti. Valimiskünnis erakondadele on sarnaselt Eestile viis protsenti, kuid valimisliitudele või erakondade blokkidele seitse protsenti.

 

Seimivalimiste seitse seika

  • Seimi kandideerija peab olema valimispäeval 25-aastane
  • Üksikkandidaadina kandideerimiseks peab eelnevalt koguma 1000 valija toetusallkirja
  • Kuriteos süüdi mõistetud endistel riigiametnikel või avaliku võimu teostajatel kaob õigus parlamenti kandideerida neljaks aastaks
  • Valimisplakateid ei tohi püstitada avalik-õiguslike institutsioonide hoonetele ega valimisjaoskonnale lähemale kui 50 meetrit
  • Erakondadele ja üksikkandidaatidele on ette nähtud kampaania kulutuste ülempiir. Valimiskomisjon määras ülempiiriks üleriigilise ringkonna kampaanias 740 000 eurot ja 19 000 kuni 21 000 eurot ühemandaatilistes ringkondades sõltuvalt valijate arvust (60 eurosenti valija kohta).
  • Valimiskulutuste piiramiseks ja võrdsemate võimaluste tagamiseks on kampaania ajal keelatud trükimeedias esikaante kasutamine
  • Valijatele ei ole ette kirjutatud konkreetset valimisjaoskonda, kus nad oma sedeli peaksid postitama. Kõik võivad minna oma kodanikukohust teostama ükskõik millisesse valimisjaoskonda oma valimisringkonnas.

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*