Poola poliitmaastik enne valimisi – kaks hiiglast vahetavad rolle

Aleksandra Kowalewska, Villu Varjas

Euroopa Liidu rahvaarvult kuuendas ja ühes stabiilsema majandusega riigis Poolas valitakse pühapäeval parlamenti. Valimisvaatlus annab kaheosalises analüüsis ülevaate nii riigi hetke poliitmaastikust üldiselt, kui sellest, kuhu suunas võiks liikuda valimispohmaka järgne Poola.

Alates 2005. aasta valimistest on sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele, sealhulgas Eestile, Poola võimuvõitlust ilmestanud vastasseis kahe partei, Kodanike Platvormi (Platforma Obywatelska – PO) ja Seaduse ja Õigluse (Prawo i Sprawiedliwość – PiS) vahel. Mõlemad on parempoolsed – teine siiski tublisti konservatiivsem kui esimene – ja seega ei tohiks nende vahel suuri ideoloogilisi erinevusi olla, aga suhtumisest teineteise võiks aimata, et pigem tulgu või veeuputus, kui et teise mõtteid tunnustataks.

Valitsuspartei PO tee parlamendivalimisteni on olnud okkaline ja raputanud rohkem, kui Poola külavaheteed või Tallinna tänavad. Jättes kõrvale üldise rahva väsimuse 2007. aastast valitsenud samadest nägudest, on teele sattunud löökaukudest kõige suuremat kahju teinud 2014. aasta juunis lahvatanud Waitergate. Kaval sõnamäng viitab kuude jooksul paaris Varssavi luksusrestonanis salaja salvestatud vestlustele PO tipp-poliitikute vahel. Lindistuste sisule keeras rahva jaoks veel tublisti vunki juurde vulgaarne sõnavara, mida poliitikud kasutasid ja maksumaksja kaukast tasutud 500-eurosed õhtusöögiarved.

“Ventilaatorisse” lennanud lindistustest suurima rahe tekitas toonase välisministri ja tol hetkel ühe soosiku EL välispoliitika juhi ehk kõrge esindaja kohale Radosław Sikorski ja rahandusminister Jacek Rostowski vestlus. Välisminister selgitas, et liit USA-ga on mõttetu ja poolakad lähevad konflikti Saksamaa ja Venemaaga arvates, et kõik on super, sest USA-le sai – viisakasse keelde ümber tõlgitult – oraalseksi pakutud. Oma osa sai ka David Cameroni EL-poliitika kui “loll propaganda” euroskeptikute rahustamiseks. (Newsweek, 11.07.14)

Sügisel pakkis 11 aastat PO-d juhtinud Donald Tusk kohvrid ja asus Brüsselis tööle Euroopa Ülemkogu presidendina. Tema asemel asus peaministriks ja parteijuhiks parlamendispiiker ja endine tervishoiuminister Ewa Kopacz, kes pole aga suutnud Tuskile sarnast karismaatilisust välja näidata.

Järgmiseks tagasilöögiks PO-le olid käesoleva maikuus toimunud presidendivalimised, mille võitimine oleks pidanud olema ametisolevale presidendile Bronisław Komorowskile vaid vormistamise küsimus. Ülbe suhtumine enne esimest vooru ja peaminister Kopaczi ebaõnnestunud püüdlused presidendile teise vooru eel kampaaniat teha lõppesid Seaduse ja Õigluse kandidaadi Andrzej Duda võiduga.Poola valimised - küsitlustulemused

Ebaõnnestumistele pani hüüumärgi presidendi kampaaniatrikina väljakuulutatud referendum. Presidendivalimiste protestikandidaat rokklaulja Paweł Kukize ainus konkreetne valimislubadus oli valimisseadusesse ühemandaadiliste ringkondade sisseviimine, mille kasutamine tundus hea häältemagnetina ka Komorowskile. Referendumi tulemuste selgumise ajaks polnud tegelikult isegi enam vahet, mida küsiti, sest 7,8-protsendine osalus näitas ilmselget läbikukkumist ja 130 miljoni zloti (32 miljoni euro) mõttetut kulutamist.

Valimiste eel on kõik trumbid Seaduse ja Õigluse käes. PiS-i uuest tõusust andsid aimu mullu sügisel peetud kohalikud valimised, millel üle pika aja suudeti oma peavaenlast edestada. Valimisvõidu esimene otsene ja oluline tagajärg PiS-i kuvandi muutmisel oli, et erinevalt eelnevatest valimistest käituti täiskasvanulikumalt ega hakatud koheselt PO-d vandenõudes süüdistama.

PiS on oma viimastest kaotustest palju õppinud. Eriti selle aasta valimiste põhjal on lähtutud lihtsast arusaamast, et vastuolulise erakonna juhi Jarosław Kaczyńskiga nad kaugele ei purjeta ja vaja läheb peaministrikandidaati, kes suudaks laiemale toetajaskonnale sümpatiseerida.

Parlamendivalimistel oleks see kandidaat president Duda kampaaniajuhina üleöö kangelaseks tõusnud Beata Szydło. Meeldivama kandiaadi leidmisega neutraliseeriti ka üks PO relvadest ehk Kaczyńskiga kollitamine. Muidugi pole see takistanud PO-d hoiatamast, et Szydło on vaid marionett, mille nööre tõmbab Kaczyński, kuid üldkokkuvõttes jääb sellest väheseks.

Politico.eu (21.10.15) kirjutab, et kuigi PiS-i vundament on traditsiooniliselt olnud eakamad maal elavad valijad, on aktiivse ja laia arsenaliga sotsiaalmeedia kasutamisega suudetud läbi murda ka nooremate valijateni. Kui varasemalt oli noortel piinlik tunnistada, et nad toetavad PiS-i, siis nüüd on see kuvand üle kandunud PO-le. Kokkuvõtvalt võib öelda, et PiS-i PR-meeskond on olnud PO omast lihtsalt parem. Lihtne näide, aga isegi viimase teledebati ajal olid Szydło toetajad märgatavalt häälekamad ehk toetavamad, kui Kopaczi omad.

Mis on aga silmapaistev Poola kui Euroopa ühe konservatiivsema riigi valimiste juures, on fakt, et kolme kõige populaarsema partei peaministrikandidaat on naine. Kopaczi ja Szydło kõrval on kolmandaks alles juulikuus viie vasakpoolse erakonna, sealhulgas PO ja PiS-i tõusu eel suurima partei Demokraatliku Vasakliidu ühinemisel tekkinud valimisliidu Ühendatud Vasak (Zjednoczona Lewica, ZL) esinumber Barbara Nowacka. Poola küllaltki konservatiivset ühiskonda arvestades on tegu tõelise revolutsionääriga. Nowacka toetab nii abordiõigust, katseklaasiviljastamist üksikutele naistele, kui homoseksuaalide lapsendusõigust.

Tulles tagasi noorte juurde, siis nende protestimeelsuse parim näide oli süsteemivastase Paweł Kukize edu presidendivalimiste esimeses voorus, kus ta sai üllatuslikult kolmanda koha. Kogu tema tähelend alates kevadest on kulgenud puhtalt ainult süsteemi kritiseerimisega. Sotsiaalmeedias levis vahepeal isegi pilapilt, mis võrdles pesumasinat, millel on programm, ja Kukizt, kellel seda pole. Ehkki tema kampaaniatsentrifuugi hoog on hakanud aeglustuma, peaks hoost jätkuma ja ta peaks ikkagi küllaltki mugava varuga parlamenti pääsema.

Poola valimised - Kukiz vs PralkaMigratsioonikriisist vaevatud Euroopa valimiste üheks võtmesõnaks on olnud paremäärmuslusega flirtivate parteide tõus. Sõltumatu europarlamendi liikme, kaks päeva pärast valimisi oma 73. sünnipäeva tähistava Janusz-Korwin Mikke erakond KORWiN (lühend terminist Poola Vabariigi Vabaduse ja Lootuse Uuendamise Koalitsioon – Aut.) näitab, et erand pole ka Poola.

Arvestades aastate jooksul tema portfooliosse kuhjunud kontrastseid väljaütlemisi, pole oodata, et tema toetus märgatavalt kasvaks või kahaneks. Tänase päeva reaalsus on selline, et mõtteavaldused nagu “immigrandid on inimprügi” ei tule enam kuskil üllatusena. Samas mõtted naiste valimisõiguse kahtluse alla panemisest ja ideed, et naised on vähemintelligentsed või et inimesed ei peaks televiisoris puuetega inimesi nägema, on sealt veel korralik samm edasi – kuhu suunas, otsustavad Poola valijad. Vahepeal mängis KORWiN mõttega panna leivad ühte kappi Kukizega, aga kaks kõva kivi ei suutnud piisavalt ühist keelt leida ja hea jahu jahvatamise kaup jäi katki. Enne valimisi on KORWiNi toetus küll ligikaudu künnise piiri peal, aga arvestades, et inimesed ei taha tihti küsitlusfirmadele tunnistada, et nad toetavad paremäärmuslasi, võib toetusnumber pigem suurem olla.

Lootust parlamenti saada võivad hellitada veel kaks erakonda: Poola Rahvapartei (Polskie Stronnictwo Ludowe, PSL) ja Uudne (.Nowoczesna, .N). Juba 1990. aastal asutatud agraarse suunitlusega PSL on vanim valimistel osalev partei, samas Poola ainus liberaalne partei .N asutati alles suvel. Küsitlused näitavad, et mõlemad balansseerivad viieprotsendise lävendi piiril ja võivad reaalselt loota parlamenti saamisele. Eriti .N jaoks on parlamenti saamine elulise tähtsusega, et olla nimekirjana rivis ka järgmistel valimistel.