Pollwatch2014 ennustab europarlamendi uue koosseisu

Villu Varjas

Ennustamine on üldiselt tänamatu töö. Pole ka ime, arvukad valimiseelsed politoloogide-ekspertide ennustused, mis liiga tihti kipuvad kraavi poole suunduma, annavad sellele piisavalt põhjust. Mille poolest on PollWatch2014 siis ekspertidest etem?

Lihtsalt öeldes on projekti igapäevaseks väljundiks kõikide liikmesriikide Euroopa Parlamendi valimiste arvamusküsitluste süntees. Kohtade arvestamisel võetakse arvesse kõiki tõsiseltvõetavaid kohalikke küsitlusi, mille põhjal rehkendatakse keskmine.

Lisaks arvestatakse lõppnumbri ennustamisel kasutatavates statistilistes mudelites väga täpselt kõikide riikide valimismudelit ja ka eelmiste valimiste tulemusi ehk kas eksisteerivad seaduspärad konkreetsete erakondade valimiseelsete arvamusküsitluste ja lõpptulemuste vahel. Statistikahuvilistele on nende täpsem metodoloogia välja toodud projekti kodulehel PollWatch2014.eu.

Mida lähemale valimistepäevale, seda täpsemaks peaks hinnang muutuma. Hetkel on konkreetselt europarlamendi valimisi puudutav küsitlus läbi viidud vaid kaheksas liikmesriigis 28-st.

London School of Economics professor Simon Hix, üks PollWatch2014 vedajatest, usub aga, et lõpptulemused hetkel ennustatutest väga palju ei erine.

Kuigi liikmesriike on 28 ja eksimisruumi seega küllaga, selgitas Hix, et võti peitub vaid kuue suurema liikmesriigi tulemuste õigesti ennustamises. Suurele kuuele on 751-st europarlamendi mandaadist määratud 421 ehk üle poole.

Hetkeseisuga püsib seis stabiilne Prantsusmaal, kus juhib paremäärmuslik Front National. Suurbritannias, vastupidiselt, võiks arvata, et tormituuled mõjutavad ka tuulelippu, mille järgi valijad oma veendumusi seavad.

Üks küsimus, mis jääb tõenäoliselt üles kuni valimistejärgse lehmakauplemiseni, on, milliseks kujunevad gruppide koosseisud. Eriti keerutavad siin vahtu üles eurovastased parteid.

On teada, et Geert Wilders ja Marine Le Pen panevad seljad kokku uue grupi loomiseks. Kuid kui palju muutuvad vahekorrad Le Pen-Wildersi selja taha kogunevate saadikute, konservatiivide ja vabade demokraatide vahel on keeruline hinnata.

Oma osa sellesse annab Itaalia koomiku Beppe Grillo Viie Tärni Liikumine (M5S), mille juhtliikmed on kohtunud nii ALDE, roheliste kui vabade demokraatidega. Sõltumata Grillo organisatsiooni tõsiseltvõetavusest oleks ligi 30-protsendist toetust nautiva liikumise saadikute lisandumine magusaks pirukaks kõigile kolmele.