Lühikokkuvõte: Hispaania valimised lõppesid järjekordse patiseisuga

Villu Varjas

Hispaania erakorraliste valimiste tulemused räägivad ühte keelt – riigi valitsuskriisile lahenduse leidmine jääb veel tükk aega venima. Kõige suurem oli kindlasti pettumus kahe uue erakonna jaoks. Podemose ja Ühendatud Vasaku valimisliit (UP) läks valimistele vastu lootustega lükata sotsialistid teiselt kohalt ning hea õnne korral saada võimalus valitsus moodustada. Küsitlustes näidatud edu pöördus tulemustes pooleteistprotsendiliseks ja 14-kohaliseks kaotuseks sotsidele (PSOE). Ciudadanos (C’s) jätkas kurba traditsiooni, et valimisküsitlustest näidatud potentsiaali ei suudetud täielikult ära kasutada ja võrreldes detsembrikuiste valimistega kaotati 40 kohast kaheksa.

Graafik Hispaania parlamendimandaaditega 2015 ja 2016 valimistest
Hispaania parlamendimandaadid 2015 vs 2016

Valimiste võitja oli valitsev Rahvapartei (PP). 33 protsendiga häältest edestati ka optimistlikumaid ennustusi ning võrreldes detsembrikuuga võideti juurde 14 kohta. Sotsialistide tunded on kahetised – ühest küljest küll jäädi endiselt teisele kohale ning vähemalt jääb nende jaoks ära piinlik moment, et nad peaksid olema väiksem partner vasakpoolses koalitsioonis. Samal ajal on 85 kohta parlamendis nende jaoks uus rekordmadal tulemus, mis võib tähendada, et Pedro Sanchez pikalt enam erakonna eesotsas ei püsi.

PP võis küll valimised võita ja tulemust parandada, aga palju rõõmu valimistejärgne situatsioon neile ei valmista. Erinevatest koalitsioonivõimalustest peale 2015 detsembris toimunud valimisi kirjutasime Hispaania valimiste eelvaates ja suures osas kehtib öeldu ka peale valimisi. Koalitsiooni loomiseks on reaalseid variante ainult üks ning seegi enam kui kahtlane. Ainus matemaatiliselt võimalik ehk vähemalt 176 kohaga kaheparteikoalitsioon oleks niinimetatud suur koalitsioon PP ja PSOE vahel, aga PSOE peab arvesse võtma, et minna väiksemaks partneriks paremtsentristlikusse koalitsiooni või isegi PP-d kaudselt toetada tähendab opositsiooniliidri staatuse ulatamist kandikul Podemosele.

Ka kolmeliikmeliste koalitsioonide osas pole midagi muutunud ja pea ainus variant oleks PSOE, Podemos ja C’s, aga pikka iga sellisele koalitsioonile ennustada on keeruline. Igalt poolt jääb napilt puudu ja matemaatikud kiikaks siinkohal väiksemate parteide poole, mille jagada jäi 25 mandaati ehk täiesti piisavalt, et näiteks toetada PP ja C’s koalitsiooni. Ent kui vaadata lähemalt, on need väikeparteid eranditult regionaalsed ja küllaltki keskvõimu vastu orienteeritud erakonnad, kellel oma peamiste nõudmiste osas on keeruline suurte parteide hulgast toetajaid leida.

Kokkuvõtteks, ükskõik millal ja milline koalitsioon Hispaanias ka ei sünniks, pikka iga talle ennustada julgevad vähesed.