Läti parlamendivalimised: peamised osalejad ja võtmeküsimused

Riho Kangur

Läti parlamendivalimised 2011Läti 2011. a erakorralised valimised järgnesid tolleaegse presidendi Valdis Zatlersi otsusele korraldada Saeima laialisaatmise küsimuses referendum, kuna varem olid Saeima liikmed hääletusel keeldunud võtmast immuniteeti Läti üheks mõjuvõimsamaks oligarhiks peetud Ainārs Šlesersilt. Rahvahääletusel toetas pea 95% hääletanutest parlamendi laialisaatmist ning 2011. a septembris toimunud erakorraliste valimiste järel moodustus Lätis parempoolne valitsuskoalitsioon Valdis Dombrovskise juhtimisel, kuhu kuulusid: Dombrovskise juhitud Ühtsus, vahetult enne valimisi moodustatud Zatlersi Reformipartei ja Läti Rahvuslik Liit.

LV Saeima valimistulemused 2011

2013. a novembri lõpus, pärast Riias asuva Maxima kaubanduskeskuse laevaringut, astus Dombrovskis ametist tagasi ja peaministriks valiti senine põllumajandusminister Laimdota Straujuma. Lagunenud Reformipartei vahetas koalitsioonis välja Roheliste ja Talurahva Erakond.

Läti 2014. aasta parlamendivalimistel osalevad parteid

Sotsiaaldemokraatlik partei „Koosmeel“
Asutatud: 2005
Parteijuht: Nils Ušakovs
Peaministrikandidaat: Nils Ušakovs
Valimislause: Nils Ušakovs

2011. a kolme partei ühinemisel võttis varasemalt Koosmeele Keskuse all tuntud erakond endale uue nime – Sotsiaaldemokraatlik partei „Koosmeel“. Formaalne nimevahetus sobib kokku partei püüdlustega viimastel aastatel vähem venelaste õiguste kaitsja rolli rõhutada ning positsioneerida end valimiste eel tõelise sotsiaaldemokraatliku erakonnana, kes seisab sotsiaalse õigluse ja võrdsuse eest ühiskonnas. Partei valimisprogramm rõhutab sotsiaalset õiglust ja rahva toetust majandusarenguks.

Siiski on partei peamine toetusbaas venekeelne rahvusvähemus, kuigi neid hääli noolivad ühelt küljelt rahvusradikaali ja Euroopa Parlamendi saadiku Tatjana Ždanoka partei Läti Venelaste Liit (kes on avalikult toetanud Krimmi okupeerimist) ning teisalt valimiste eel asutatud Südamest Lätile. Suuresti Ukraina kriisi ja Krimmi okupeerimise mõjul (vaid 13% toetust) tabas parteid Euroopa Parlamendi valimistel tagasilöök ning parlamendivalimistel ei kandideeri eelmiste valimiste võitjapartei nimekirjas populaarne Riia linnapea ja erakonna liider Ušakovs. Küsitluste järgi on tegemist endiselt Läti populaarseima parteiga, kuid erakonna toetus on viimasel aastal aeglaselt, kuid kindlal sammul vähenenud.

Ühtsus (Vienotība)
Asutatud: 2010
Parteijuht: Solvita Āboltiņa
Peaministrikandidaat: Laimdota Straujuma
Valimislause: Tark kasv

2010. a valimisliiduna asutatud Ühtsus on valimiste ajaks olnud valitsuse sisuline juhterakond viis aastat ning kampaanias püütaksegi rõhutada oma rolli Läti majanduse stabiliseerimises. Partei programm tõstab esile julgeoleku, majanduskasvu ja järjepidevuse ning programmis lubatakse Läti julgeolekut kindlustada läbi NATO ja Euroopa Liidu.

Viies valimisringkonnas on erakonna nimekirju vedamas parlamendispiiker ja erakonna esinaine Solvita Āboltiņa, peaminister Straujuma, välisminister Edgars Rinkēvičs, Saeima eelarvekomisjoni esimees Janis Reirs ja transpordiminister Anrijs Matiss. Samas pole parteid seekord aitamas Valdis Dombrovskis, kes pärast erakordset edu Euroopa Parlamendi valimistel nimetati Läti volinikukandidaadiks Euroopa komisjonis.

Rahvuslaste Ühendus/Isamaale ja Vabadusele/LNNK
Asutatud: 2010
Parteijuhid: Gaidis Berzins ja Ratvis Dzintars
Peaministrikandidaat: Roberts Zīle
Valimislause: Ohutuim valik Lätile

Rahvuskonservatiivne, mõningates hinnangutes isegi rahvusäärmuslik Rahvuslaste Ühendus esindab parteimaastikul läti rahvuslust ning loomulikult on valimiskampaanias esiplaanil Venemaa vastasus ja rahvuspoliitika (eelkõige kodakondsus- ja keelepoliitika). Partei on olnud viimasel ajal tähelepanu keskpunktis tänu oma tugevale vastuseisule välismaalastele müüdavate elamislubade küsimuses. Partei peaministrikandidaat Roberts Zīle, endine rahandusminister, valiti kevadel Euroopa Parlamenti. Teda on mitmed Euroopa vasakpoolsed poliitikud süüdistanud marurahvusluses ning mitmed erakonna ministrikandidaadid ei ole saanud riigisaladuste luba, kuid erakonnal on tugev toetus noorte lätimeelsete valijate seas ning partei on aastaid tõstnud esile Läti julgeolekuküsimust, millest on kujunemas üks peamisi valimisteemasid.

Roheliste ja Talurahva Erakond (Zaļo un Zemnieku savienība)
Asutatud: 2002
Parteijuht: Raimonds Vējonis
Peaministrikandidaat: Aivars Lembergs
Valimislause: Oma maa omanikud

Vastuolulise Ventspilsi linnapea Aivars Lembergsi juhtimisel kahte üsna eriilmelist seltskonda – ühelt poolt Läti suurima naftasadama huve esindav Lembergs ning teiselt poolt keskkonnakaitsjad – ühendav koalitsioonivalitsuse väikseim partner toetub eelkõige maaelanikkonnale ja pensionäridele, kuid erakonna sisuline poliitika on üsna eristamatu Lembergsi isiklikest ambitsioonidest ning nii valimisplatvormi kui ka parteiprogrammi võib pidada teisejärguliseks. Kuna parteil on üsna kindel ja väljakujunenud toetajaskond, kujuneb erakond suure tõenäosusega valimistejärgselt võtmelüliks koalitsiooni moodustamisel.

Südamest Lätile (No sirds Latvijai)
Asutatud: 2014
Parteijuht: Inguna Sudraba
Peaministrikandidaat: Inguna Sudraba
Valimislause: Aeg muutusteks!

Endise populaarse riigikontrolöri Inguna Sudraba poolt 2014. a algul rajatud erakond lubab seista turvalise, sõltumatu, demokraatliku ja ühtse heaoluriigi eest. Sudruba populaarsus seisneb eelkõige tema riigikontrolöriaegses Läti oligarhide tegevuse uurimises, kuid pärast partei asutamist on uuriv ajakirjandus süüdistanud parteid erakonna rahastajate varjamises ning väidetavalt on toetajate ringis mitu Venemaa taustaga ärimeest. Sudruba ja teised parteiliikmed on püüdnud vältida ka seisukohavõtte ühes peamises valimisteemas – suhtumises Venemaasse ja Putini režiimi. Siiski ennustavad viimased Lätis läbi viidud avaliku arvamuse küsitlused, et partei ületab 5% valimiskünnise.

Läti Arengu Eest (Latvijas attīstībai)
Asutatud: 2013
Parteijuht: Einars Repše
Peaministrikandidaat: Juris Puce
Valimislause: Me usume Lätisse!

Endise Läti Panga esimehe, peaministri (2002–2004) ja rahandusministri ning pikki aastaid Läti poliitika eesrindel tegutseva Einarš Repše poolt 2013. a detsembris Saeima valimisteks asutatud konservatiivne erakond püüab jätkata Repše eelmise partei Uus Tee (Jaunais Laiks) poliitikat, mis rajaneb eelkõige parempoolsele majanduspoliitika ideoloogiale, kuid kevadisel Euroopa Parlamendi valimistel partei erilist edu ei saavutanud.

Läti Ühtsuse Eest (Vienoti Latvijai)
Asutatud: 2013
Parteijuht: Ainārs Šlesers
Valimislause: Valmis võtma vastutust oma riigi ees!

Endise majandusministri ja pikaaegse Saeima saadiku Ainārs Šlesersi juhtimisel asutatud järjekordne uus partei Läti Ühtsuse Eest ei vääri küsitluste kohaselt väga palju tähelepanu, sest partei toetusnumbrid avaliku arvamuse uuringutes on järjekindlalt alla künnise. Siiski on Šlesers (number 1 kandidaat Riia ringkonnas) suutnud partei valimisnimekirja meelitada särava rea endisi peaministreid ja avaliku elu tegelasi: valimisringkondi juhivad esinumbritena endised peaministrid Aigars Kalvītis (2004–2007, Vidzeme ringkonnas) ja Ivars Godmanis (2007–2009, Zemgales), lisaks Läti esimene välisminister Jānis Jurkāns (1990–1992, Latgales) ning endine Saeima spiiker Jānis Straume (1998–2002, Kurzeme). Vaatamata väljapaistvale kampaaniale pole partei valijate seas poolehoidu võitnud, sest partei juhtivad poliitikud olid riigi eesotsas Läti suurima majanduskriisi ajal. Partei on teatanud, et väljapaistvatest kandidaatidest saab peaministrikandidaadiks see, kes kogub enim poolehoidu.

Läti Venelaste Liit (Latvijas Krievu savienība)
Asutatud: 2007
Parteijuht: Tatjana Ždanoka
Valimislause: Käed eemale vene koolidest!

Traditsiooniliselt Koosmeele Keskusega valimisliidu moodustanud Euroopa Parlamendi skandaalse saadiku Tatjana Ždanoka vene vähemusele apelleeriv Läti Venelaste Liit on peamiselt Venemaa piirialade väikelinnades avatult läbi viinud Putini režiimi ja Krimmi okupeerimist toetavat valimiskampaaniat. Nimekirja teised kandidaadid on püüdnud küll avalikes debattides ja sõnavõttudes olla Venemaa poliitikale hinnangute andmisel pisut tagasihoidlikumad. Partei toetab valimisprogrammis keeleeksami märgatavat lihtsustamist, Punaarmee veteranidele pensionide maksmist, vene keelele riigikeele staatuse andmist ning vene õppekeelega koolide säilitamist. Kuigi partei ei ületanud 2011. a parlamendivalimistel valimiskünnist ning küsitlused ei näita parteile erilist edu ka sel korral, siis sageli viitavad politoloogid tõsiasjale, et partei toetajad ei taha küsitluse läbiviijatele oma tegelikku eelistust tunnistada.

Ždanoka partei loodab eelkõige endale tõmmata vanemaealiste ja radikaalsemate venelaste hääli ning eriti võib see mõjutada Koosmeele positsioone valimistel.

Lisaks neile kaheksale nimekirjale osaleb Läti 2014. a parlamendivalimistel veel viis parteid: Läti Uus Konservatiivne Erakond, erakond Suveräänsus, erakond „Vabadus. Vabadus Hirmust, Vihast ja Vihkamisest“ ning lihtsa nimega partei Kasv, kuid nende šansid valimiskünnist ületada on väga väikesed. Seevastu Janis Bondarsi juhitud Läti Regioonide Liit võib viimaste küsitlustulemuste kohaselt end nö üle künnise vedada, sest nimekirja lõppu on erakond leidnud tõelise jokkeri – Lätis komeedina taevasse tõusnud telestaari Artuss Kaimiņši, kelle kartmatu ja kompromisse mittetunnistav ning poliitikute ründamisele keskendunud telesaade „Sunu Buda“ (tõlkes koerakuut) on väga populaarseks osutunud.

Avaliku arvamuse küsitlused on kohati väga vastukäivad. Põhjuseid on mitmeid – avaliku arvamuse küsitlusi läbiviivad firmad kasutavad erinevaid metodoloogiaid ning mitmeid neist ei peeta ka päris sõltumatuteks. Küsitlustulemusi mõjutab ka asjaolu, et veel septembrikuu lõpus oli suur hulk valijaid, kellel puudus kindel valimiseelistus. Uuringufirma SKDS poolt 24. septembril avaldatud küsitluse kohaselt on parteidest liidripositsioonil Ühtsus, kellele ennustatakse 28 mandaati, sotsiaaldemokraatlikule Koosmeelele 24, Rohelistele ja Talurahva Erakonnale 19 ja Rahvuslaste Liidule 14 kohta. Uutest parteidest ületavad SKDSi küsitluse järgi valimiskünnise Südamest Lätile (10 kohta) ja Regioonide Liit (5 kohta).

Täistekst on saadaval siin: http://www.riigikogu.ee/doc.php?180677

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*