Läbikukkumisele määratud referendum jätab Poola poliitmaastikule siiski olulise jälje

Aleksandra Kowalewska, Villu Varjas

Poola_referendum

 

Vähem kui paar kuud enne oktoobri lõpus toimuvaid üldvalimisi saavad poolakad pühapäevasel referendumil väärt randmeharjutuse läbi teha. Kui juunikuus toimunud Luksemburgi referendumist saime rääkida kui politoloogi magusast unenäost, siis halvem pole ka Poola referendum.

Küsimused, mille suhtes rahvas seisukoha võtab: 

  • Kas olete selle poolt, et viia Poola valimistel sisse ühemandaadilised ringkonnad?
  • Kas olete selle poolt, et säilitada kehtiv parteide finantseerimise kord riigieelarvest?

Referendumi peaküsimuse vaimne isa on presidendivalimiste komeet, rokklaulja Paweł Kukiz, kelle võimukriitilises valimiskampaanias oli ühemandaadilistele ringkondadele üleminemine üks väheseid konkreetseid ideid. Kukiz ise küll valimiste teise vooru ei jõudnud, aga nähes selles võimalust mõned tema toetajad teiseks vooruks enda selja taha saada, lubas president Komorowski sellel teemal rahvaküsitluse läbi viia. Seis referendumi eel näitab, et Kukize puhul toetati pigem meest, kui mehe ideid, sest uuringufirma CBOS küsitluse järgi toetab ühemandaadilisi ringkondi 41 protsenti vastanuist.

Teise küsimuse puhul on poolakate seisukoht veel tugevamalt “ei” poole kaldu. Küsitlustulemuste põhjal vastaks niimoodi kolm inimest neljast. Selle küsimuse puhul on “ei” vastus muidugi selle võrra intrigeerivam, et see peaks kaasa tooma ka reaalseid muutusi. Vähe on aga konkreetseid ettepanekuid, milline täpsemalt võiks olla uus parteide rahastusmehhanism.

Referendumil on tegelikult ka kolmas küsimus “Kas olete selle poolt, et viia sisse üldpõhimõte, mille kohaselt maksuseaduse tõlgendamisel tekkinud küsitatavuste korral eelistataks maksumaksjat?”, aga selles osas ei hakatud referendumi tulemust ära ootama. 10. juulil võttis Poola alamkoda vastavasisulise seaduse vastu, mille president ka augusti alguses allkirjastas.

Märgina, et Poolas vohab otsedemokraatia, esitas tõenäoline üldvalimiste võitja Seaduse ja Õigluse (PiS) partei juulis avalduse, et lisada kolmele Komorowski referendumi küsimusele omalt poolt veel kolm lisaks, aga vastuolu tõttu põhiseadusega tuli selleks uus aeg leida. President Duda leidski uue aja, mis langes samale päevale üldvalimistega. Valimispäeval saavad poolakad siiski keskenduda vaid parlamendivalimistele, sest Poola senat hääletas kaks päeva enne esimest referendumit presidendi ettepaneku maha.

Üks suuremaid probleeme referendumi puhul on rahva teadlikkus, mida nad urni juures ikkagi otsustavad. Isegi idee autor Kukiz ütles intervjuus portaalile WP, et teda ei häirigi see, et Komorowski kasutas tema teemat poliitilistel eesmärkidel ära, vaid teda pigem vihastab, et keegi ei saa referendumi küsimustest aru.

Kukizel on ka omajagu õigus. Puht politoloogi silme läbi kaasneb ühemandaadiliste piirkondade kasutuselevõtuga veel terve hulk küsimusi, mida otsuse tegemisel arvesse peaks võtma. Ja ka küsitlustulemused (CBOS) ütlevad, et vaid 22 protsenti poolakatest arvavad, et nad saavad aru, mida referendumil küsitakse. Neid, kes ei saa aru ja pigem ei saa aru, on kokku umbes 50 protsenti.

Poola endine president ja Solidaarsuse töölisliikumise juhfiguur Lech Wałęsa kuulutas, et tema referendumil ei osale, sest tema nõudmist veel neljanda küsimuse lisamiseks ei võetud arvesse. Wałęsa soovis, et referendumil küsitaks arvamust ka ametlikele valitavatele ametikohtadele kahe ametiaja limiidi seadmist.

Wałęsa on vaid tilgake merest, aga osalusprotsent võib saada reformide vastaste päästerõngaks. Kahjuks pole poolakad septembri referendumist sama huvitatud kui politoloogid. CBOS andmetel plaanib referendumist kindlasti osa võtta vaid 32 protsenti valimisõiguslikest poolakatest, mis jääb kaugele-kaugele nõutud 50 protsendist, et tulemused oleks siduvad. Isegi mitmed senati liikmed on öelnud, et jäävad valimistest kõrvale, sest nad ei tea, kuidas hääletada.

Kui Krakowi tänavatel korraldati tänavaküsitlus, mida inimesed kavatsevad pühapäeval teha, ei maininud keegi referendumil osalemist. Huvitav on selle kõrval, et teise uuringufirma SW Research andmetel tunneb ligi 40 protsenti vastanuist, et referendumeid korraldatakse liiga harva.

Referendumi läbikukkumine madala osaluse tõttu ei tähendaks, et referendumil üldse tulemusi poleks. Üheks tulemuseks võiks olla presidendivalimistel säranud Paweł Kukize liikumise “Kukiz ’15” luigelend, kirjutab BloombergBusiness (4. sept).

Muutuste toojana nähtud mehe toetus on tänu väheefektiivsele kampaaniale bobikelguna allamäge kihutanud. Maikuistel presidendivalimistel saavutatud 21-protsendise valimistulemuse järel on toetus tema liikumisele kukkunud kolme kuuga kuue protsendini ehk valimiskünnisest on veel varu vaid protsendi jagu. Kukize toetuse kukkumine oleks suure tõenäosusega võiduks Seaduse ja Õiguluse parteile, keda nähakse kui pisut ohtumat alternatiivi.

Kukizel pole ka ühtegi koidukiirt kuskilt paistmas. “JOW” (Ühemandaadilised Valimispiirkonnad) liikumine, kellest referendum tegelikult alguse sai, on Kukizest eemaldunud, kuna viimane on liiga lähedaseks saanud paremäärmuslastega ja ei suuda ka korralikult valimiskampaaniat teha. Kuna Kukize liikumine on pardale võtnud päris kirju taustaga tegelasi, on see tekitanud konflikte liikumise sees ja mitmed juhtfiguurid on liikumisest lahkunud ja on oma rahulolematust ka meediaga jaganud.

Referendumi läbikukkumisest olekski kõige rohkem võita Seaduse ja Õigluse parteil. Kuigi presidendivalimiste teise vooru eel Kukize toetajate enda poolele võitmise lootuses oldi ühemandaadiliste ringkondade suhtes pigem avatud, annab referendumi läbikukkumine hea võimaluse materdada veel võimul olevat Kodanike Platvormi, kes referendumi korraldamisega viskas 130 miljonit zlotti (ca 32 miljonit eurot) mõttetult tuulde.