Kümne punktiga Poola valimistest

Aleksandra Kowalewska, Villu Varjas

Valimisvaatlus

Valimistulemuste ootamine Poolas oli paljude jaoks see aasta närvide mäng. Ametlike tulemuste selgumiseni läks aega ligi kaks päeva ja kuigi valimistepäeval avaldati kaks uksesuuküsitlust oli seis mitme partei jaoks erakordselt lahtine. Võtame kümne punktiga kokku, millised on valimiste tulemused.

1. Valimised võitis Seadus ja Õiglus (PiS). 37,58 protsenti häältest tagas 235 mandaati. Tervelt neljamandaadise varuga saadi esimese parteina Poolas peale kommunismi kukutamist absoluutne enamus.

2. Absoluutsest enamusest hoolimata ei saa toetuse protsendi poolest PiS-i tulemus isegi viimase 25 aasta parima kolme hulka. Nii 2001, 2007 kui 2011 oli valimiste võitja toetus kõrgem. Vot, milliseid veidrusi valimisseadus võib kaasa tuua!

3. Valimiste kaotajaks olid vasakpoolsed parteid. Jah, tipus pole nad olnud juba 2000-te algusest, aga nüüd tuli nokaut. Peamiste vasakpoolsete parteide valimisliidul Ühendatud Vasakul (ZL) jäi 8-protsendilisest künnisest puudu 0,45 protsendipunkti ja eraldi kandideerinud uuel vasakerakonnal Razemil (Koos) 1,38.

4. Valusaimaks kaotuseks oli Poola islamiseerumise vastu võitlev radikaalsete väljaütlemiste poolest tuntud Janusz-Mikke Korwini erakond KORWiN. Päästvast viiest protsendist jäi lahutama vaid 0,24 protsendipunkti.

5. Üheks magusamaks võiduks jällegi oli Poola Rahvapartei (PSL) poolt künnise ületamine 0,13 protsendipunktiga. Sellega PSL-i rõõm ka piirneb – võrreldes eelmiste valimistega jäi toetus ikkagi üle kolme protsendipunkti võrra madalamaks ja partei liider ning ametist lahkuv asepeaminister Janusz Piechociński üldse parlamenti ei pääsenud.

6. Seda, et Poola parteimaastiku jõujooni kujundavad jätkuvalt kaks suuremat parteid, kuhu teistel asja pole, näitavad ka senati valimistulemused. Tulemused on kahe suures osas peaaegu 2011. aasta peegelpilt – PO kohtade arv kukkus 63-lt 34-le, samal ajal kui PiS-i laiendas oma valduses olevate toolide arvu 31-lt 61-le.

7. Valimistel osales 50,9 protsenti valijatest. See oli vaid kolmas kord viimase 25 aasta jooksul, kui parlamendivalimistel osalesid vähemalt pooled valijad (varasemalt 1993 ja 2007).

8. Suurimas ringkonnas Varssavis kandideerisid viiest enim hääli kogunud nimekirjast nelja esinumbrid. Ainus, kes kandideeris mujal oli tõenäoline tulevane peaminister Beata Szydło. Enim hääli kogus ametist lahkuv peaminister Ewa Kopacz (ca 230 000). PiS-i esimees, aga mitte esinumber Jarosław Kaczyński kogus ligi 30 000 häält vähem. Ülejäänud esinumbrid jäid alla saja tuhande hääle. Szydło kandideeris kodulinna Oświęcimi ringkonnas, kus kogus üle kolmandiku kõigist häältest ehk kokku üle 96 000 hääle.

9. PiS-i käes on nüüd ainuparteiliselt kõik seadusandluse hoovad. See tähendab, et nende programmi ei tuleks hakata koalitsioonilepinguga lahjendama ja laias laastus seda mida lubati võiks neilt ka oodata.

10. Oma valimisprogrammis lubas PIS muuhulgas järgmist: pensioniea alandamine naistel 60 ja meestel 65 aastani; igakuise 500-zlotise (ca 120€) lastetoetuse kehtestamise alates teisest lapsest; alampalga kehtestamine 12 zlotti (ca 2,9€) tunni eest; maksualandused väikestele ettevõtetele; lisamaks hüpemarketitele (mis Poolas on peamiselt väliskaubamärgid); finantstehingute maks, söekaevandamise toetamine (EL kliimapaketti on sealsamas nähtud kaevandustööstusele kahjulikuna); ettevõtete, mis palkavad alla 30-aastaseid toetamine; maksukogumise efektiivsemaks muutmine; mitmete aktsiisimaksude muutmine; ja tasuta ravimid üle 75-aastastele.