Gruusia – mitte lihtsalt valimised

Karmo Tüür, Tartu Ülikooli politoloog

Omamoodi veider, kuid samas praegusele Gruusiale väga iseloomulik on aga see, et arutletakse pigem kahe mitte-kandidaadi üle.

Esiteks – mis saab riigi praegusest presidendist Mihhail Saakašvilist ning tema parteist ja meeskonnakaaslastest? Kaks ametiaega võimul olnud, kunagi Läänes demokraatia musternäidisena tajutud mees on nüüd muutunud oma riigis väga vastuoluliste tunnete ja erinevate süüdistuste sihtmärgiks. Gruusia poliitiline kultuur on väga persoonikeskne ning koos nii-öelda pealiku kukkumisega satuvad löögi alla ka tema liitlased ning isegi väikesed ametnikud.

Teiseks – mida võtab ette praegune peaminister, miljardär, filantroop ja ebastandardse käitumisega Bidzina Ivanišvili? Eelmiste parlamendivalimiste eel suutis ta saavutada uskumatut – klopsida kokku hõre koalitsioon eripalgelistest Saakašvili-vastastest jõududest. Ning nende presidendivalimiste järel lubab ta teha midagi veel uskumatumat ehk astuda tagasi!

Kolmandaks ning tõepoolest määravaks küsimuseks on aga riigi poliitilise süsteemi tulevik tervikuna. Pärast neid valimisi jõustub põhiseadusmuudatus, mis muudab riigi presidentaalsest parlamentaarseks… või noh, vähemalt selline on plaan. Suur osa presidendi praegustest volitustest peaks minema peaministri kätte, ent kuidas asjad tegelikus elus hakkavad käima, ei tea seni keegi.

Eelseisvad presidendivalimised on omamoodi usaldushääletus Ivanišvilile ning küpsuseksam Gruusiale tervikuna. Osa tulipäisest Gruusia rahvast ootas Ivanišvililt koheseid ja kiireid muutusi, et see ülirikas ja -võimekas mees pöörab nende kõigi elu koheselt paremuse poole. Teine osa on aga sama teravalt igasugu muutuste vastu, eriti kui selle taga on kas või õhkõrn Venemaa vari. Sel suvel leidsid aset ka kokkupõrked kahe leeri vahel, kuid siis olid valimised veel kaugel.

Nüüd on aga kahe Suure Mehe kõrval valimistules ka vähemalt sama suur Suur Naine ehk väga kogenud ja võimekas poliitik Nino Burdžanadze, keda vastased süüdistavad… mõistagi Venemaa kasuks töötamises. Viienda kolonni juhiks olemine on nendest süüdistustest üks leebemaid, kaude heidetakse talle ette koguni sõda Lõuna-Osseetias.

Kui uskuda arvamusuuringuid, on hetkel enim toetajaid Margvelašvilil (umbes 39 protsenti), teisel kohal Bakradze (18 protsenti) ja kolmandal Burdžanadze (alla 10 protsendi). Ehk siis hetkel näikse tulevat ka teine voor, mis viib võitluse veelgi teravamaks.

Kuid oletagem, et Margvelašvili võidab. Mis saab aga siis, kui tema taga olev Ivanišvili lahkub ja habras koalitsioon laguneb? Või mis saab siis, kui ta, vaatamata oma hiljutisele avaldusele „Lahkun, kuna ma pole Messias“, jääb edasi peaministriks? Need on täiesti erinevad stsenaariumid, milleks peab valmis olema nii Gruusia kui ka Eesti, mis on end kuulutanud Gruusia liitlaseks.

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*