Euroopa staažikaim peaminister võib ameti kaotada

Thomas Mell, BNS-i välistoimetaja, politoloog

Juncker sattus suvel surve alla, kui selgus, et poole miljoni elanikuga Luksemburgi tilluke luureteenistus SREL on aastaid oma võimupiire ületanud, tegeldes muu seas loata pealtkuulamise ja andmekogumisega poliitiliste vastaste kohta. Junckerile tõotas häda tõsiasi, et 60 töötajaga SREL allub otse valitsusjuhile. Parlamendi uurimiskomisjon leidis, et 58-aastane peaminister teadis probleemidest luuretalitusega, kuid pühendas liiga palju aega Euroopa muredele, selmet koduseid probleeme tõsiselt võtta.

Junckeri Kristlik-Sotsiaalse Rahvapartei (CSV) kauaaegseks koalitsioonipartneriks olnud vasakpoolne Sotsialistlik Töölispartei (LSAP) pööras seepeale valitsusjuhile selja. Et vältida umbusaldushääletust ja sunnitud tagasiastumist, kuulutas Juncker juulis välja ennetähtaegsed valimised. Selline käik on talle mööndustega edu toonud. CSV jätkab pühapäeva järel riigi suurima erakonnana, kuid valima kohustatud luksemburglased andsid Teisest maailmasõjast saati pea katkematult valitsenud parteile tuntava vopsu, kahandades 60-kohaselises parlamendis nende mandaatide arvu kolme võrra 23-le.

LSAP sai 13 kohta. Junckeri vastasleer, valimiste suurimaks võitjaks peetav liberaalne Demokraatlik Partei kogus samuti 13 ja rohelised kuus kohta. Seega kujuneb kaalukeeleks põlvkonnavahetuse läbi teinud LSAP: kas minna uuesti Junckeri tiiva alla või astuda Luksemburgis enneolematusse kolmikliitu?

Juncker avaldas valimiste järel veendumust, et suurhertsog Henri teeb valitsuse moodustamise tema ülesandeks. Aga kambaka võimalus jääb. Värvikate väljaütlemiste poolest tuntud Juncker vaevalt et opositsioonijuhi rolliga lepiks. Maikuus ootavad ees Euroopa Parlamendi valimised ja sealne Euroopa Rahvapartei otsib hädasti esinumbrit. Peale selle pole sugugi võimatu, et Euroopa Komisjoni asub 15-aastase vahe järel taas juhtima luksemburglane.