Euroopa Komisjon jagas liikmesriikidele valimisõigusnõu

Villu Varjas

Viisikule lisanduvad mööndustega veel Saksamaa ja Austria, kus kasutatakse probleemi leevendamiseks meetmeid, mis teatud tingimustel jätavad kodanikule tema valimisõiguse alles.

Ehkki nõuanded puudutavad vaid seitset liikmesriiki ning komisjoni soovitused ei kohusta liikmesriiki otseselt millekski, annavad need siiski aimu EL-i poliitilistest suundumustest.

Soovitustega koos avaldatud kommunikatsiooni kohaselt on EL seadnud pikemaajaliseks eesmärgiks kodanike osaluse tõstmisele suurema tähelepanu tõmbamine. Üheks kõlavamaks ideeks on hääleõiguse andmine EL-i kodanikele sihtkohariigis (loe pikemalt Valimisvaatluse 9. jaanuari loost).

Kui komisjoni avaldatud soovitused jätavad ülejäänud 21 riiki külmaks, siis valimisõiguse andmine välismaalastele on teema, mis paneb tõenäoliselt rohkem kõrvu liikuma.

Probleem

Neile, kelle jaoks on suveräänsus tundlik teema, võivad komisjoni ettepanekud tunduda nina toppimisega asjadesse, mis ei peaks neisse puutuma. Tõepoolest, ka EL-i Lepingu kohaselt on valijaskonna üle otsustamine iga riigi siseasi.

Üheks peamiseks põhjuseks, miks komisjon oma nina sinna siiski topib, peitub EL-i kodakondsuses, mis peaks tagama liikmesriikide kodanikele lisaõiguseid.

Paradoksaalsel kombel võivad teatud riikide kodanikud aga ühe peamise EL-i õiguse praktiseerimisel – liidusisene vaba liikumine – seeläbi kaotada teise põhiõiguse ehk õiguse valimistel osaleda.

Euroopa Inimõiguste Kohus sellistes praktikates õiguste rikkumist ei näe, kuid tunnistab, et 21. sajandil pole valimisõigus enam privileeg ja demokraatlikud riigid peaks kaasamist soosima. Ka Euroopa Liidu Kohtu seisukoht näeb ühest küljest küll ette liikmesriikide iseotsustamist antud küsimuses, ent teisalt ka seda, et otsused peavad olema kooskõlas EL-i seadustega ja eriti EL-i Lepingu klauslitega.

Lahendus

Lühiajalisema lahendusena pakutakse välja, et inimestele peaks andma võimaluse tõestada oma huvi koduriigis toimuva vastu, millele tuginedes saaks neile valimisõiguse alles jätta. Näiteks võiks valimisnimekirja jäämiseks piisata avalduse esitamisest.

Taolist avaldust võiks riik nõuda kindla aja tagant, kuid oluline on, et kodanikke teavitataks nende õigustest ning et neile antaks võimalus avaldust ka elektrooniliselt esitada.

Nagu eespool öeldud, on pikemaajaliseks eesmärgiks üleüldine osaluse tõstmine ja komisjoni kommunikatsioon koos soovitustega selleks konkreetseid ettepanekuid ei tee.

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*