Miks oli Erkil õigus ja Juhan feilis?

Priit Kallakas

Ehkki pole teada, kas otsus ehitada riigikogu valimiste kampaania üles Juhan Partsi isikule, tugines mingile küsitlusele või oli selle aluseks erakonna juhtide sisemine veendumus, võis seda pidada üheks ebaedu algpõhjuseks. Juba novembris 2014 korraldatud peaministrikandidaatide uuringust selgus, et Partsi soovis peaministrina näha vaid kaheksa protsenti küsitlusele vastanuist. Sama uuringu kohaselt toetas Taavi Rõivast 27 protsenti, Edgar Savisaart 14 protsenti ja Sven Mikserit 10 protsenti respondentidest. Ma ei tea, kas antud numbrid jõudsid ka IRL-i peakontorisse, ent need oleksid pidanud andma konservatiividele selge ohusignaali, et Partsi isikule ei tasu kampaaniat üles ehitada.

Kuna Partsi kasuks liisk siiski langes, üritati partei populaarsust tõsta kindlasti nende valimiste suurima meediakampaaniaga. IRL alustas eelkampaaniaga oktoobris ning praktiliselt pausideta võis näha IRL-i ja ühes sellega ka Partsi telesaadete vahepausidel. Telereklaamides võis valimispäeva lähenedes näha ka Maire Aunastet ja teisi IRL-i esinumbreid, ent kampaania keskseks kujuks kuni lõpuni jäi vaieldamatult Parts.

Selle ilmekaks näiteks on Eesti suuremate ajalehtede – Eesti Päevaleht, Postimees, Eesti Ekspress ja Maaleht – veebruarikuu esikaaned. Lisaks sellele, et IRL kulutas suurtest erakondadest kõige rohkem raha esikaanereklaamidele, oli Parts ülekaalukalt enimreklaamitud peaministrikandidaat. Aktiivseimal kampaaniaperioodil ehk valimiseelsel kuul oli IRL esindatud nelja suurema lehe esikaanel üheksa korda, neist koguni kaheksal puhul oli reklaamnäoks Parts. Konservatiivide esinumber oli IRL-i plakatitel alati püsivaks reklaamielemendiks, pildi kohal vahetati ainult kampaaniasõnumit, mille seas domineeris IRL-i maksureformi kava.

Ainsaks erandiks Partsi reklaamidele oli 28. veebruari Postimehe esikaas, kus laius persoonita keskne sõnum „Vali Isamaa!“. Viimase hetke stiilimuutus oli ilmselgelt tingitud Vabaerakonna kasvanud populaarsusest ning soovist viimasel hetkel veel isamaaliselt meelestatud valijaid enda juures hoida või neid Vabaerakonnalt tagasi võita. Endise respublikaaniga poleks selline sõnum tõenäoliselt just kõige paremini aga toiminud.

Esikaanereklaamid suuremates väljaannetes veebruaris 2015

Väljaanne IRL Keskerakond Reformierakond SDE
Eesti Päevaleht 1 0 4 1
Postimees 4 0 3 0
Eesti Ekspress 2 0 0 0
Maaleht 2 0 1 0
KOKKU 9 0 8 1

Autor: Priit Kallakas, MTÜ Valimisvaatlus

Samal ajal kui IRL keskendus esikandidaadi turundamisele ja maksureformi tutvustamisele, kutsus Reformierakond poolehoidjaid valima ja reklaamis esikaantel ka teiste piirkondade esinumbreid. Vaadeldud lehtede veebruarikuu esikaantel oli kaheksa Reformierakonna reklaami. Neist kolmel oli koos sõnumiga pilt Rõivasest ja kahel korral ühegi kandidaadita üleskutse kindlalt valima minna.

Üleleheküljeliste reklaamidega pääsesid esikaantele veel Urve Tiidus, Valdo Randpere, Toomas Kivimägi, Urmas Kruuse, Kristen Michal, Keit Pentus-Rosimannus ja Urmas Paet ehk valimisringkondade esinumbrid. Reformierakonna suurimad reklaamid ei sisaldanud ühtegi programmilist sõnumit, selle asemel hinnati lihtsust, keskendudes kandidaatide piltidele ja erakonna üldisele sümboolikale.

Kui Keskerakond ei pretendeerinud, tõenäoliselt oma valijaskonnast tingituna, ühegi suurema eestikeelse ajalehe esikaanele, siis sotsiaaldemokraatide vähese intensiivsusega trükimeedia kasutus oli vägagi üllatav. Sotsidel ilmus veebruaris nelja vaadeldud ajalehe esikaanel vaid üks Sven Mikseri reklaam, mis kutsus vabariigi aastapäeva eel lugema kaitseministri aastapäevakõnet ehk püüti samuti näidata erakonna isamaalisust ja võita patriootlike valijate hääli. Ehkki SDE reklaamikampaania jäi IRL-i ja Reformierakonnaga võrreldes tagasihoidlikuks, võivad nad rahalisi kulutusi arvestades oma valimistulemustega tõenäoliselt siiski rahule jääda.

Arvestades, et ühe ajalehe esikülje reklaam maksab umbes 4000 eurot (arvestades PR-firma soodustusi), siis ainuüksi veebruaris ja ainult nelja lehe esikaane arvestuses, kulutas IRL sotsiaaldemokraatidega võrreldes 28 000 eurot rohkem, mis valimistulemusele lõppkokkuvõttes mõju ei avaldanud. Mõttekoht?

Kokkuvõttes, ehkki antud väike meediaülevaade ei peegelda parteide valimisreklaamide kogumahtu, annab see siiski aimu kampaaniakulutuste vahekordadest ja erakondade kampaaniasõnumite rõhuasetustest. Sellest johtuvalt saab väita, et otsus valida IRL-i kampaania keskseks persooniks Juhan Parts, ja mängida kampaanias kaardile „Parts või mitte keegi“, ebaõnnestus ning ehkki üldine taustsüsteem tundus Isamaa ja Res Publica Liitu soosivat, ei suudetud kampaaniavankrit siiski suurte rahakoormatega kindlalt teel hoida.

Partsi 4420 häält ei ole kindlasti tulemus, mille üle kampaaniameistrid peaksid rõõmustama.

Artikkel ilmunud originaalis 6. märtsil portaalis delfi.ee http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/uudised/valimisvaatlus-miks-oli-erkil-oigus-ja-juhan-feilis?id=70958279

 

Sinu kommentaar on esimene

Kommenteeri

Sinu e-posti aadressi ei avaldata.


*